Palgipuudus võib Pinska Gruppi sundida saekaatritööde mahtu vähendama Foto: Elmo Riig

Kuigi riik tahab muuta nõuet, mis lubab metsa raiuda ainult audiitori kinnitatud kava olemasolul, jõuab see 1. jaanuaril siiski kehtima hakata.

Valitsus on jõudnud seisukohale, et metsamajanduskavade kehtestamise nõude jõustumine tuleb edasi lükata. Kavade kinnitamisega tegeleb Eestis vaid kaheksa audiitorit ning suurel osal metsaomanikest nõuetele vastavaid kavasid veel ei ole. Metsatöösturite hinnangul võib selline olukord uuel aastal kaasa tuua toormepuuduse.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et nõude rakendamise edasilükkamine on tingitud riigi enda suutmatusest kavade kinnitamist organiseerida.

«Riik pole protseduuridega hakkama saanud,» tunnistas Ligi. «Tulemus on selline, et raiumisel pole määrav mitte metsa seisund, vaid see, kes bürokraatia järjekorras ette jõuab.»

Nõue suurendab palgipuudust

Osaühingu Pinska Grupp juhataja Urmas Anton ütles, et riigi tegevus metsasektori reguleerimisel on põhimõtteliselt vale.

«Metsandust paberimajanduse suurendamise kaudu juhtida ei saa. Kui audiitoreid ja aega on nii vähe, võib see nõue tähendada puidutööstuste töö halvamist,» ütles ta.

Antoni sõnul valitseb Eestis niigi palgipuudus ning see, et erametsaomanikele kehtestatakse tegelikke olusid arvestamata uued nõuded, halvendab olukorda veelgi.

«Ilmastiku tõttu on palke turul vähe ja hinnad on kiiresti üles läinud,» selgitas ettevõtte juht. «Stora Enso ostab Eestis puitu kokku juba kallimalt kui Soomes ja Rootsis. Ilmselt tuleb hakata toorainet tooma Venemaalt, sealt usaldusväärset partnerit leida on aga keeruline ning järjepidevat ettevõtlust niimoodi planeerida ei saa.»

Pinska Grupp kavandab juhataja sõnul saekaatri osa vähendada ning leida teisi tegevusalasid.

Aktsiaseltsi Stora Enso Mets metsandusjuht Indrek Tust ütles samuti, et metsamajanduskavade kehtestamise nõue mõjutab puiduturgu negatiivselt. «Tagasilöök tuleb kindlasti, aga kui suur, seda on raske öelda, sest pole andmeid, kui palju neid kehtestatud kavasid on.»

Kava on vaid 143 metsaomanikul

Viljandimaa keskkonnateenistuse metsanduse spetsialist Reet Mölder ütles, et audiitori kinnitatud metsamajandamiskava on maakonnas praeguseks 143 metsaomanikul.

«Umbes sama palju on neid audiitorilt kindlasti tagasi saamata. Arvestama peab sellega, et kehtestamine võtab rohkem kui kuu, sest audiitor Karl Treibergi haldusalas ei ole mitte ainult Viljandi piirkond, vaid ka Valgamaa,» rääkis Mölder.

Spetsialisti sõnul saavad need, kellel kinnitatud metsamajanduskava veel pole, kuid on kehtiv lubatud raietega metsateatis, metsa lõigata ka pärast seadusemuudatuste jõustumist. Suurel osal metsaomanikest, kes sellel talvel puid raiuda kavatsevad, on see tema hinnangul olemas.

«Kui planeeritud raietööd on metsateatisel kirjas, ei ole põhjust metsamajanduskavaga veel kiirustada. Kehtiv kava peab olema neil, kes soovivad uuel aastal esitada metsateatist harvendus-, valik- või uuendusraie tegemiseks. Sanitaarraie tegemiseks seda vaja pole,» selgitas Mölder.

ARVAMUS

Jürgen Ligi,
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees

Tunnistan, et edasilükkamise mõte tekkis meil hiljavõitu. Enne jaanuari ei juhtu midagi, seega jõuab metsakorralduskava kinnitamise kohustus vähemasti ajutiselt jõustuda. See omakorda raskendab prognoosimist, milline on Riigikogu lõplik otsus selles küsimuses.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0