Hendrik Relve toob talveöösse kevadpäeva
16.12.2004 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Loodusemees Hendrik Relve leidis oma tänavu välja tulnud plaati «Laulud looduses» salvestades Eestis üles paiga, kuhu ei kosta tehismüra.
«Võid mõelda küll, et oled rabas või metsas omaette, kuid tegelikult kostab igale poole mingi tänapäeva tsivilisatsiooni hääl: automüra või midagi muud,» tõdes Hendrik Relve, kelle loodud helikandjale on salvestatud üks päev — 2002. aasta 31. mai. «See oli lihtsalt üks kevadpäev,» seisab plaadi tutvustuses. «Veetsime päeva Järvamaal Väätsa metsas väikse järve kaldal. Kuulasime loodust enda ümber ja eneses ning tegime muusikat koos loodusega. Koidust kuni ehani.» Kevadpäeva lindistuseks kulus kolm aastat Hendrik Relve tunnistas, et kuigi plaadil on vaid üks päev, kestis helikandja valmistamine kolm aastat. Esimene asi oligi tsivilisatsiooni häälteta paiga otsimine. Lõpuks leidis ta meie naabermaakonnast Järvamaalt Väätsa jahimaja, kus ümberringi on paksud metsad. «Seal on ka veepeegel, mis samuti on heli jaoks väga oluline — sillakesel lauldes tekkis hoopis teistsugune helipilt,» jutustas Relve. Esimese kevadpäeva veetis laulumees koos 12-aastase tütre Auliga Väätsal 2001. aasta 31. mail. «Läksime kogu tehnikaga kohale, kuid tegelikult oli see üks suur katsetamine. Proovisime, kuidas on üldse võimalik kinni püüda tükki loodusest ja see helipildiks koondada,» kirjeldas mees. Täpselt samal päeval, kuid aasta hiljem läksid lauljad uuele lindistusele. Siis oli neil juba teada, et kui nad hommikul kell kolm ärkavad ja laulma hakkavad, on taevas korraga kuu ja päike ning samal ajal häälitsevad kured ja tõuseb udu. Isa ja tütar püüdsid varahommikust hilisõhtuni lauldes oma häälte taustal kinni kogu päeva hääled. «Kel on looduse jaoks kõrva, saab selle plaadi juures väga hästi kahest asjast aru,» kõneles Hendrik Relve. «Esiteks — siin ei ole mitte midagi kokku miksitud, kuigi tänapäeval oleks see võimalik. Kõik helid on kõlanud just sel hetkel, kui meie seal olime,» rääkis ta. «Teiseks võib kuulda, et kevadhommikul on teine helipilt ja -lõhn kui päeval või õhtul. Kes on looduse suhtes tundlik, tajub, kuidas päev helidena päikesetõusust loojangusse liigub.» Plaadiümbrisele on minutilise täpsusega kirja pandud laulude salvestamise ajad. Nende järel on kirjas lindude nimed, kelle hääli lugude taustal võib kuulda. «Kuigi ma ise enam-vähem teadsin, mis lindudega on tegemist, lasin teadjatel inimestel, kelleks olid Peep Veedla ja Janek Evestus, lindistuse üksteisest sõltumatult veel üle kuulata,» jutustas Relve. 2003. aasta 31. mail naasid plaadi tegijad Väätsale pildistama. On ka midagi muud Plaat sai valmis ja seda esitleti sellel suvel. Hendrik Relve sõnul on ettevõtmist veidi rahastanud Kultuurkapital ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, kuid väga palju on ta ise selle alla raha pannud. «Plaat elab praegu juba oma elu ning levib võib-olla isegi rohkem suust suhu reklaamiga inimeste hulgas, kes harrastavad ja austavad pehmet elulaadi. Mõnes mõttes on see protest sellise muusika tootmise vastu, nagu Eestis praegu käib,» rääkis ta. «Eks igaüks meist koge igapäevast rabelemist, kell näpus. Lõppude lõpuks on aga olemas ka midagi muud. On olemas tunne, et aeg ei loe!» mõtiskles Hendrik Relve. PLAAT Hendrik Relve esitab plaadil «Laulud looduses» koos tütar Auliga omaloodud laule ja rahvamuusikat.
Helikandjale on salvestatud üks päev — 2002. aasta 31. mai.
Allikas: Hendrik Relve
|
Tee koduleheks
