Mehusaare talu perenaise Rita Kase selja tagant läheb Laashoonele viiv tee, millelt külarahvas on sel sügisel üsna sageli hundijälgi leidnud. Foto: Elmo Riig

«Tavaliselt on hundid siin liikvele läinud veebruaris, kuid tänavu on nad juba sügisel platsis,» nentis Lalsi küla Mehusaare talu perenaine Rita Kask. Kui varem on võsavillemite rada läinud mööda metsi, siis nüüd kõnnivad nad mööda teed.

Rita Kask jutustas, kuidas sügisel enne suure lume tulekut oli tema mees Jaanus läinud keskpäeval mööda Laashoone teed Põltsamaa jõe poole, et teepervel võsa lõikava mehega juttu ajada.

Poole maa peal oli Jaanus Kivi sattunud tunnistajaks vaatepildile, kuidas ühes teeservas töötab inimene ja teist mööda tulevad hundid. «Mees ise ka ei uskunud oma silmi,» muigas Rita Kask.

Pärast seda on Mehusaare talu rahvas teel sageli kahe hundi jälgi märganud.

Kask jutustas, kuidas tema kaheksandas klassis õppiv tütar mõni nädal tagasi koolipeolt oli tulnud. Neiu sai õhtul koduväravasse naabrinaise autoga, kuid oli autotulede valguses näinud, kuidas hundid teelt metsa hüppasid.

«Mis siis oleks saanud, kui ta oleks üksi siit kottpimedas tulnud?» ohkas naine.

Tema neli last kardavad hommikul bussi peale minna, sest suure teeni jõudmiseks tuleb neil pimedas ligi kilomeeter maad kõndida. Autot perel pole.

«Üksi ei tahagi neid välja saata ja kui mõni on haige, jäävad juba kõik koju,» lausus naine.

Koerad jäävad hundi lähedal vaikseks

Enamasti on huntide ohvriks sattunud koerad. «Meie koerad on õnneks ketis, neid pole hundid veel kaasa meelitanud,» ütles Rita Kask ja lisas, et võsavillemite lähedust tundes muutuvad koerad hiirvaikseks.

Leie jahiseltsi esimehe Ain Andi sõnul on hundid selle sügise jooksul Kolga-Jaani valla maadel murdnud kolm jahi- ja viis talukoera. Ühe neist viisid soed ära otse keti otsast.

Ant tõdes, et huntide arv on Kolga-Jaani ja Leie kandis tänavu järsult kasvanud. «Möödunud aastal oli siin vaid kaks hunti, kuid nüüd oleks nagu mingi laviin lahti pääsenud.»

Võsavillemid on jahimehe väitel ebatavaliselt julged. Näiteks 9. detsembril olid võrke välja võtnud kalamehed Võrtsjärve jääl näinud nelja hunti, kes möödusid neist vaid saja meetri kauguselt.

Üks öösel kündmas käinud mees oli märganud, kuidas viis hundikoera meenutavat looma traktori järel künnivagude vahel hiiri püüab. Rõika lähedal teel oli aga ühe auto tulede valgusesse sattunud kuueliikmeline hundikari.

«Võib arvata, et ümbruses on 13—15 hunti,» rääkis Ain Ant. Veidi aega tagasi olid lumele jäetud jäljed jahimeestele aimu andnud kolmest karjast, millest üks oli kahe-, teine kuue- ja kolmas seitsmeliikmeline. Võsavillemid olid küladesse tulnud Parika järve ümbrusest või üle jäätunud jõe Alam-Pedja looduskaitsealalt.

Loata jaht toob trahvi

«Inimesed pahandavad, et miks me hunte ei küti, kuid meil pole selleks ju luba!» rääkis jahiseltsi esimees. Ilma loata võsavillemi tapmise eest tuleb tema sõnul maksta 6000 krooni trahvi.

Pärast seda, kui septembris hundid Kolga-Jaani vallas Oorgu külas paarkümmend lammast murdsid, olid sealsed jahiseltsid saanud Keskkonnaministeeriumilt neli kahjustuskohtadele antavat hundijahiluba.

21. novembril tabasid kütid ühe koeri jahtinud võsavillemi. Detsembri algul lasid Tääksi, Kolga-Jaani ja Leie seltsi jahimehed seitsmeliikmelisest karjast kolm noort hunti.

Vallavanem peab olukorda kriitiliseks

Palju teateid huntide julge tegutsemise kohta on saanud ka Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur.

«Mulle tundub, et meie piirkonnas hakkab asi kontrolli alt väljuma,» nentis ta. «Mujal võib-olla ei ole olukord nii hull, kuid meil siin rabade ja metsade vahel on hundid jõudsalt siginud.»

Kaur selgitas, et varemgi on Leie lähistel sügiseti üks või kaks koera huntide saagiks langenud, kuid nii palju murdmisi kui tänavu tema oma elu jooksul ei mäleta.

«Ma saan aru, et Euroopas hunte ei ole ja neid soovitakse kaitsta, kuid meie piirkonnas tuleks neid ikkagi kontrolli all hoida. Huntidel ei tohiks olla õigust dikteerida, kuidas me käitume,» lausus ta.

Vallavanem lubas, et vald teatab inimeste probleemidest keskkonnaministeeriumile ning palub neile lahendust leida. «Kui veel kahjustusi tekib, hakkame kindlasti omalt poolt võimalusi otsima, kuidas probleemi lahendada.»

Ettepanek kaheksa jahiloa saamiseks

Ka Viljandimaa keskkonnateenistuse jahinduse spetsialist Johannes Luksepp nentis, et olukord on tõsine.

Möödunud nädalal otsustas Viljandi maavalitsuse juures tegutsev jahinduse töörühm Keskkonnaministeeriumile esitada taotluse lasta tuleval aastal maakonnas kaheksa hunti. Hundijahihooaeg algab 1. jaanuaril.

Eelmisel hooajal ei saanud Viljandimaa jahimehed Luksepa sõnul ühtegi hundilaskmisluba, kogu Eesti peale jagati neid 16.

Erakorraliselt lubati Viljandimaal tänavu sügisel lasta kuus hunti. Kaks luba olid mõeldud Lilli piirkonnas küttimiseks, kus üks koer võsavillemi saagiks langes, kuid need jäid kasutamata.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0