Ülikooli arstiteaduskonna dekaan professor Toomas Asser (vasakul) leiab, et suurem osa ajakirjandusse jõudnud probleeme on tingitud suhtlemisvigadest, arstide liidu president Andres Kork arvab, et e-meditsiin võib rikkuda ravija ja ravitava usalduslikke suhteid. Foto: Tiina Sarv

Konverentsi avades ennustas Eesti arstide liidu president Andres Kork, et põhimuudatus, mille e-tervishoiu projekt kaasa toob, on arsti ja patsiendi usaldusliku kontakti nõrgenemine.

«Arvutisse salvestatud haiguslood on kättesaadavad kõigile meedikutele ja infotehnoloogia töötajatele. Kui nende hulgas on üksainus ebaaus inimene, võivad patsiendi terviseandmed lekkida tööandjale, kindlustusfirmadele, aga ka kollasele pressile,» hoiatas Kork.

Igaüks ligi ei pääse

Konverentsi lõpu poole ütles digiloo eetika töörühma liige emeriitprofessor Arvo Tikk, et igamees arvutisse sobrama ei pääse: patsiendi andmetele saab ligi vaid digikaardile elektroonilist allkirja andes.

«Igaüks andmeid ei vaata, ka iga arst mitte. Kontrollitakse, kes on käinud haiguslugusid uurimas. Seda võivad teha vaid inimese ravimisega otseselt tegelevad arstid.»

Arstide noorema põlvkonna esindaja Vallo Volke leidis, et e-meditsiini eelised on parem ligipääs haigusloole ja dubleerivate uuringute ärajäämine.

Õigus andmeid sulgeda

Vallo Volke peatus patsiendi õigusel osa andmeid sulgeda (mitte kustutada), mida on rakendatud mitmes Euroopa riigis. Suurbritannias on inimesel õigus valida, millist teavet tema tervise kohta edastatakse üleriigilisse superandmebaasi. Selline on kavas luua Eestiski.

Keegi on välja arvutanud, et aastas kulub perearstidel nõutavate elektrooniliste väljavõtete tegemiseks 875 000 visiidi aeg, seega peaks olema kolmandiku võrra rohkem arste.

«Arsti ja patsiendi suhe on hea tulemuse saavutamiseks oluline. Arstisaladuse hoidmine on ülitähtis. On asju, mis peavad jääma vaid arsti ja haige teada. Patsienti puudutava infoga ümberkäimisel tuleb austada tema arvamust,» rõhutas Vallo Volke.

Ta nimetas kaheldavaks praegust nõuet hoida loodavas superandmebaasis kolm kuud kõike haiglaravil olnud patsienti puudutavat. Volke arvates pole õige, et teised meditsiinitöötajad andmetele ligi pääsevad, ning kõige suuremaks ohuks peab ta võimalust, et varastatakse kogu andmebaas.

Sellele kõlas taas Arvo Tiku vastulause, et varastada saab kas ainult andmed või patsientide nimekirjad, sest need on andmebaasis lahutatud. «Nii ei ole nendega midagi pihta hakata ja kui keegi sisse murrab, suletakse kohe kogu süsteem,» sõnas ta.

Musta turu hirm

Vallo Volke ütles, et usaldamatus e-meditsiini vastu võib muutuda usaldamatuseks arsti vastu ning tekib must turg, eriti psühhiaatrilisi ja suguhaigusi põdevate patsientide puhul.

Eesti patsientide esindusühing ei ole juhataja Eve Pildi sõnul elektroonilise andmebaasi vastu, küll aga peab haigel olema õigus seada andmete juurdepääsule piiranguid.

«Patsient peab saama teha korraldused andmebaasi kasutamise ja usaldusisiku suhtes tervishoiuasutuses. Kättesaadav ei peaks olema teave patsiendi piiratud teovõime, psühhiaatriliste diagnooside ja HI-viiruse kohta,» lausus Pilt.

Konverentsil jäi kõlama veendumus, et e-meditsiin tuleb niikuinii. Osa arstkonnast peab üle saama nõukogudeaegsest suhtumisest, et patsiendiga seotu on nende, mitte eelkõige inimese enda otsustada. Toodi näide ka selle kohta, kuidas väikeses asulas töötav meedik tuttavatele oma haigetest jutustab. Sellised juhtumid hakkavad siiski erandiks muutuma.

Kui praegu satub haiguslugu või ambulatoorne kaart patsiendi kätte haruharva, siis tulevikus peab tal olema võimalus oma elektrooniliste terviseandmetega tutvuda ka sel juhul, kui tal pole arvutit ega selle kasutamise oskust. Eve Pildi sõnul peab igal inimesel olema juhendatud juurdepääs oma andmebaasile.

E-MEDITSIIN

• Kasutusele võetav e-meditsiini süsteem hõlmab elektroonilist haiguslugu ja registratuuri, digipilte ja e-retsepte.

• Paberile kirjutatud haigusloo asemel kannab arst tulevikus patsiendi andmed arvutisse ja teeb ka kokkuvõtte üleriigilise tervise infosüsteemi jaoks.

• Elektrooniline registratuur peaks tööle hakkama 2009. aasta algul ja võimaldama arvuti teel endale ükskõik millise arsti juurde aja kinni panna.

• Samal ajal võetakse kasutusele e-retseptid. See väldib eksitusi soodustuse määramisel, haigel pole muret retsepti kaotamise pärast ja arstil on parem ülevaade patsiendi ostetud ravimitest.

• Juba toimib digipiltide süsteem, näiteks saab Tartu arst Viljandis tehtud röntgenipilti oma arvutist vaadata.

• Viljandimaa perearstid näevad parooliga sisenedes arvutis oma patsientide analüüside vastuseid, kui proovid on tehtud laboris, mis on süsteemiga liitunud.

Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0