Jakobsoni tänav 52 asuv lagunenud puumaja lahkub siit ilmast, et teha ruumi uuele korterelamule. Foto: Elmo Riig

Viljandi peaarhitekt Marko Männik tõdes, et kui eksperdid ei pea hoone taastamist väga halva seisukorra tõttu mõttekaks, ei saa ka linn sundida omanikku seda tegema.

«Minul on siiski natuke kahju, et see maja kaob,» lausus ta. «Hoone on ilmekas ja kui vähegi võimalik, oleks see võinud säilida.»

Männik lisas, et olles vaadanud üle ekspertide arvamused, otsustas linn maja lammutamiseks loa anda.

Uus elumaja asemele

Jakobsoni tänav 52 puithoone ostis tänavu veebruaris oksjonil eraisikult Tartu aktsiaselts AP Kinnisvara, kes plaanib selle asemele ehitada kortermaja.

AP Kinnisvara esimees Tanel Menning rääkis, et hoone äärmiselt kehv seisukord tuli firmale üllatusena ja sai selgeks alles siis, kui asuti taastamiseks ettevalmistusi tegema.

«Arhitektid ütlesid, et vundament ja seinad on nõnda läbi, et restaureerimisel ei julge küll keegi hoone püsimist garanteerida,» tunnistas ta.

Taastamiseks tehtud ettevalmistustööd läksid vett vedama ja kahjudesse tuli kirjutada alla miljoni krooni. Hoone ostuhinda Menning avaldada ei soovinud.

Millal plaanib AP Kinnisvara vana maja piinad lõpetada, seda juhatuse esimees kindlalt öelda ei osanud, kuid pakkus, et see võib juhtuda juba enne uue aasta algust.

Menning lisas, et kindlasti kavatseb firma samale kohale kortermaja rajada. «Aga millal see juhtub ja milline hoone täpselt tuleb, on vara öelda. Me pole otsustanud ka seda, kas müüa korterid maha või anda üürile.»

Legend või tõelisus

Praegu veel tondilossina seisva torniga maja kohta ringleb jutt, et tegu on Viljandi esimese lõbumajaga.

Viljandi arhitektuuri- ja planeerimisameti ehitusinspektor Mati Tomson ütles, et tema on seda samuti kuulnud.

«Olen põline viljandlane ja juba minu vanaisa rääkis seda,» lausus ta. «See on küll rahvajutt, aga kus suitsu, seal tuld. Hoone teisel korrusel asus pikk koridor ja kahel pool olid üksikud väikesed toad. Ilmselt see mõni majutusasutus oli, aga noh... Tol ajal tehti kõike.»

Maja legendist «Sakala kalendris» kirjutanud ajaloohuviline Heiki Raudla oli sellest lähemalt kuulnud kadunud Jüri Tibarilt, kes oli linnavalitsuses töötanud enne Teist maailmasõda.

Tibar oli rääkinud, et hoone ehitatigi tsaariajal bordelliks, sellest sai Moskva lõbumajade trusti filiaal ning tööjõud toodi Moskvast. Hoonet kutsuti vene keeles Punaseks Kukeks ja see suleti pärast 1917. aastat.

«See võis nii olla, aga võis ka mitte olla,» nentis Raudla. «Minu hinnangul on tõenäosus fifty-fifty.»

Ta toonitas, et kalendris pole see lõbumaja lugu esitatud mitte autentse loona, vaid meelelahutusliku lugemisena.

Viljandi Muuseumi asedirektor Ain Vislapuu ütles, et tema lõbumajajuttu nii uhkel kujul siiski ei usu, eriti seda osa, mis puudutab Moskvast Viljandisse tööle kupatatud tööjõudu.

«No mõelge ise: Moskva prostituudid saadeti Viljandisse teenima! See kõlab väga kahtlaselt. Mingisugune tõepõhi selle maja kohta räägitaval legendil võib aga olla. Ma ei välista, et seal töötas näiteks mingi poolsalajane kõrts, kuhu võidi ka tüdrukuid tuua.»

Vislapuu lisas, et toona reguleerisid lõbustusasutuste pidamist ja alkoholi müümist ranged seadused ning sellest oleks pidanud mingi konkreetne kirjalik jälg maha jääma. Seni pole talle niisugust tõendit ette sattunud.

SÜNNIAEG

• Viljandi arhitektuuri- ja planeerimisameti ehitusinspektor Mati Tomson ütles, et üle-eestilises ehitusregistris on kõnealuse hoone kasutuselevõtuks märgitud 1868. aasta. Ta ei osanud aga arvata, kust see arv on võetud.

• Maja ajalugu uurinud Heiki Raudla teada kerkis see hoone 1900. aastate algul.

• Viljandi Muuseumil kõnealuse hoone ehitamise kohta andmeid pole.

Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33