Hilje Murel usub, et ta suudab Marilyn Monroe tähenduse publikuni tuua. Taamal olev reklaamplakat näitab, kuidas see on tal väliselt õnnestunud. Foto: Elmo Riig

Peaosalist, legendaarset ja traagilise saatusega filmistaari Marilyn Monroed (eluaastad 1926—1962) mängib Hilje Murel.

Marilyn Monroe on üks filmiajaloo suuremaid ikoone ja tema mõju popkultuurile on raske üle hinnata. Hilje Murel, kas lavastaja pakkumine tekitas ka veidi kõhedust?

Kerge väljakutse see ei ole, aga pakkumine rõõmustas mind. See mõju, mis Marilynil oli, peaks publikuni jõudma, seda peaksin ma suutma pakkuda.

Kui palju te enne rolli saamist Marilyn Monroest teadsite?

Ei teadnud eriti midagi. Olin teda filmides ja fotodel näinud ja ka kuulnud, et ta endalt elu võttis. Vastused on töö käigus tulnud, tema elu ja tegemisi on olnud huvitav uurida.

Tagantjärele mõeldes on kahju, et ilus ja andekas näitlejanna suruti rollidesse, millest tema anne ilmselt üle oli.

Kui sa oled 18-aastane ja alustad karjääri seksikate fotodega, tekib küsimus, kas keegi süveneb sinusse rohkem ja kas sulle antakse võimalus sellest välja tulla või seksikooni roll ongi see, mida sinult oodatakse.

Ta ilmselt ei olnud nii tugev, et sellest välja murda.

Tahtmist oli tal küll. Näitleja elukutses loeb see aga väga palju. See ongi kummaline: kui tal ei oleks tahtmist olnud, oleks lihtsam mõista, miks kasutati ainult ühte tema poolt.

Vaatasin filmi «Kohanematud», millele on stsenaariumi kirjutanud tema mees Arthur Miller. Seal oli palju rohkem võimalusi mängida, aga ikkagi läks kaamera istmiku peale. Isegi selles filmis, kus olid sees tema haavatavus ja loomaarmastus, lasti stambid käiku. See ei saa olla kaameramehe otsus, see peab olema režissööri ja teiste tema ümber olevate inimeste julgusepuudus. Ma arvan, et tema oli valmis julge olema, aga kui ümberringi inimesed kardavad, siis see tahes-tahtmata mõjub ka sulle.

Kas Marilyn Monroe oli läbinisti õnnetu?

Ma arvan, et õnnetu olek kaasnes loomingulise pidurdusega; sellega, et ta näitlejana areneda ei saanud või tal selleks jõudu ei olnud.

Aga miks pidi ta olema õnnetu, suure algustähega ja lõplikult? Seda ma ei usu. Tema unistus ikkagi täitus. Palju inimesi elab kogu elu niimoodi, et nende unistused ei täitu.

Mida te temas imetlete?

Talle oli kõik loodusest kaasa antud. Ta ei ehitanud endale keha, nagu tänapäeval tehakse.

See on tõesti imetlusväärne, kui sulle on antud kõik, mida pildistada, maalida ja imetleda, ilma et sa peaksid selle nimel kõvasti-kõvasti tööd tegema. Vist iga inimene unistab, et tema loomulik olek oleks nii täiuslik, et sinna juurde saaks kasvatada kõik muu. Teisalt ma ei tea, kas see siis ei pane pingutama või... Ja tal oli kohutav lapsepõlv, mis teda takistas. Sealt, kuhu antakse, on ka midagi ära võetud. See vist käib niimoodi.

Marilyn Monroe oli väga ilus naine. Ka siis, kui ta oli alasti, ei muutunud ta labaseks, vaid mõjus esteetilise ja erootilisena. Ma arvan, et see oli mingil määral tema oskus või olemus ja see on üks tahk, mida tema juures imetlen.

Marilyn Monroe oli laulev näitleja. Kas etenduses kõlab lindilt ka mõni tema originaallaul?

Lindi pealt ei tule midagi, kõik on otse. Teeme kõik oma jõududega, mängib ehtne orkester.

Marilyni plaadi pealt kuulates mõistan, et ta oli väga musikaalne ja omanäoline. See seab ka mulle kõrgeid nõudmisi. Ma ei karda eriti laulda, kuigi see tekitas algul kõhklusi. Mul on tubli õpetaja Peeter Konovalov ja ta on jõudusid jaotanud. Marilyn Sistersi näol on mul kolm tublit abilist: Jaana Kukk, Maria Soomets ja Kadri Lepp.

Kas Marilyni elu tähtsad mehed Arthur Miller ja Kennedyd on ka laval?

Kuidas siis saaks ilma nendeta? Töö ja isiklik õnn on mõlemad olulised.

Kas president Kennedy sünnipäevastseen on sees?

Ikka. Ilma nende põhisündmusteta seda tükki ei ole.

Ja kuulus kleit on ka õmmeldud?

Jaa.

Usun, et teile pakub see lavastus võimalust õhtu otsa laval särada.

Muidugi, aga ilma Gerly Tinni kostüümideta, Ülle Konovalovi grimmita, ilma orkestrita, kellega teeb kõvasti tööd Peeter Konovalov, ning ilma Oleg Titovi tantsudeta ma seista ja särada ei saaks. Ma arvan, et kogu Ugala ja terve meeskond säravad.

Viljandi rahvas võiks rõõmustada, et see lavastus just siin sünnib.

ETENDUS

Eppu Nuotio, Tiina Brännare ja Matti Seppäneni muusikal «Marilyn».

Lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Jaak Vaus, kostüümikunstnik Gerly Tinn, grimeerija Ülle Konovalov, muusikajuht Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov.

Osades Hilje Murel, Arvi Mägi, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Meelis Rämmeld, Priit Võigemast, Tanel Ingi, Aarne Soro, Ott Aardam, Janek Vadi, Leila Säälik, Kata-Riina Luide, Jaana Kukk, Kadri Lepp, Maria Soomets, Jaanus Kask, Margus Vaher, Andres Tabun, Arvo Raimo, Peeter Jürgens, Anne Valge, Vilma Luik ja Egle Sild (külalisena).

Kaasa teevad kultuuriakadeemia lavakunsti teine kursus ja Monroe Orchestra.

Esietendub 1. detsembril Ugala suures saalis.

Allikas: Ugala

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.17