Reedel Viljandis kontorit avamas käinud Nordea panga juhi Vahur Krafti sõnul on oodata intressitaseme tõusu. Foto: Elmo Riig

Kui euro kasutuselevõtu aasta võrra edasi lükkumisele erilist mõju ei omistatud, siis ühisraha pikema viibimise korral on prognoositud laenuraha kallinemist. Hiljuti teataski Eesti Pank, et eurot lähema kolme aasta jooksul ei tule, lisaks on Euroopa Keskpank (EKP) tõstnud viimase aasta jooksul mitu korda baasintressi.

Vahur Kraft, mis selle kombinatsiooni tulemusena Eestis laenuintressidega juhtuma hakkab?

Kui EKP tõstab baasintresse, mõjutab see paratamatult ka meie intressitaset.

Seni pole intressitõus ja sellest tulenev suurem laenuteenindamise kulu inimestele võib-olla väga tunda andnud, sest selle on kompenseerinud märgatav palgakasv, mis oli viimases kvartalis 15 protsenti.

Analüütikute hinnangul tõstab EKP sel aastal või järgmise aasta algul intressimäära veelgi. Selleks oletuseks on igati alust, sest võrreldes USA föderaalreservi intressimääraga on EKP oma umbes kahe protsendi võrra madalam.

Ehkki meie majandus toimib hästi, ei ole pikas perspektiivis oodata nii kõrget majanduskasvu kui seni. Seetõttu võib aeglustuda ka palkade tõus ja ilmselt hakkab intressimäärade suurenemine inimeste rahakotile rohkem mõju avaldama.

Euro edasilükkumine ei tohiks otseselt intressimäära tasemele mõjuda, küll aga võib see hakata muutma sisseostetava raha hinda ja sellega intressitaset. Seni pole seda juhtunud, aga vaatame, mis edasi saab.

Ega see muidugi hea uudis ole, et eurole üleminek nii palju edasi nihkub. Eesti-sugusele väiksele, avatud majandusega riigile, kelle majanduskasv põhineb suuresti välisrahal, on eurole üleminek kasulik ja õige poliitika, mis toob kaasa majandusliku julgeoleku ning konventeerimiskulude ja riskipreemiate kokkuhoiu.

Kas teie kui endine Eesti Panga president oleksite euroks valmistudes midagi teisiti teinud kui selle praegune juht Andres Lipstok?

Euroopa keskpankade hea tava kohaselt järeltulijaid ei arvustata. Ent vaadates asutuste ja institutsioonide tööd tervikuna, võis see natuke longata küll.

Võib-olla ei peetud eurole üleminekut mingil perioodil küllalt tähtsaks. Ehk oleks kooskõlastatud aktsioonidega olnud võimalik inflatsioonitaset paremini kontrollida.

Mulle tundub, et aktsiisitõusuga venitamise tõttu on eurole üleminekut ilmaasjata veel ühe aasta võrra edasi lükatud. Kui aktsiise oleks tõstetud algul plaanitud ajal, ei ulatuks nende mõju aastasse 2009 nagu nüüd.

See on kahtlemata prioriteetide küsimus. Oluline on, kuidas aktsiiside ja reguleeritud hindade, näiteks elektri hinna tõusu ajastada: kas võtta need tõusud enne ette ja saavutada sellega hilisem väiksem inflatsioonitase või lükata need veel kaugemasse tulevikku.

Seepärast ma just rõhutasingi omavahelise koostöö tähtsust. Nii saab täpsemini prognoosida, mida üks või teine otsus endaga kaasa toob.

Peale kütuse hindade ja aktsiiside tõusu hoiab meie inflatsiooni muu hulgas üleval eratarbimine. Kas on märgata, et laenamise kõrval hakkavad tähtsust koguma investeerimine ja säästmine?

Vaadates kommertspankade koondbilanssi, näeme, et nii hoiuste kui investeerimistoodete maht suurenevad. Seda on märgata ka Nordea puhul: hoiuste kasv on sel aastal 35 protsenti ja hästi on käivitunud Luksemburgi fondidesse investeerimine.

Säästetakse kindlasti. Küsimus on selles, kas seda tehakse piisavalt.

Laenamise kõrgaeg on viimaste prognooside järgi möödas. Senine mahtude kasv ei jätku. See ei tähenda, et üldine laenukoormus pööraks langusele.

Võrreldes Euroopa Liidu suuremate laenajate, näiteks Islandi ja Taaniga, kus perekondade laenukoormust kokku võttes moodustab see rahvuslikust kogutoodangust üle 100 protsendi, on meil oma 31-32 protsendiga veel kõvasti kasvuruumi. See, et inimesed tahavad elutingimusi parandada, on ju täiesti normaalne. Tuleb ainult vaadata, et laenumaksete kõrvalt jääks raha normaalselt elamiseks.

Kuivõrd teeb Nordeat murelikuks, et laenu abil kinnisvarasse investeerinud inimesed ei jõua ühel hetkel enam laenusid teenindada ja kinnisvaramulli lõhkemine ulatub pankadeni?

Kinnisvaramullist on palju räägitud, kuid mulle tundub, et mingit lõhkemist ei tule. Õhk imbub vaikselt välja. Näiteks Tallinna magalarajoonides on hinnad juba veidi langema hakanud ja müügiperiood pikenenud. Need on selged signaalid.

Mis puudutab Nordeat, siis oleme teinud niinimetatud stressiteste ehk analüüsinud, mis juhtub meie laenuklientidega, kui intressitase oluliselt suureneb või kinnisvarahinnad kõvasti langevad. Võime öelda, et meie laenuportfell on hästi tagatud.

Olles Põhjamaade suurima panga osa, oleme õppinud Skandinaaviast, kus on läbitud nii kinnisvara hinna tõusu kui languse tsüklid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0