Viljandi peaarhitekt Marko Männik ja Riigikogu liige Mark Soosaar pole kõrghoonete vastu, eriti kui need on originaalsed ja kõrge kunstiväärtusega. Foto: Madis Luik

Viljandi tulevases kunstimuuseumis koos olnud arhitektid ja linnaplaneerijad tõdesid, et kõrghooned pole väikelinnas üldse mitte halvad, eriti kui need ilmestavad siluetti.

Mõttetalgud «Kas väikelinn vajab kõrghooneid» algasid dokumentaalfilmiga Santiago Calatravast, kes on loonud Ateena olümpiastaadioni ning Malmös asuva ainulaadse kõrghoone projekti.

Moodne linn läbi aegade

Viljandi kauaaegne peaarhitekt Ülo Stöör (pildil) nentis oma ettekandes, et Viljandi on alati olnud moodne linn. Juba keskaja lõpul käis linn ajaga kaasas: siin olid korralik linnus ja sillutatud tänavad.

Poola ja Rootsi sõdade lõpuks oli linnast alles küll vaid mõni üksik korstnajalg, ent elu edenes sellegipoolest. Mis puutub praegusesse Viljandisse ja kõrghoonetesse, siis Stööri arvates siin kõrghoonet olla ei saagi.

«Tänapäeval ehitavad kõrghooneid just pangad, Viljandis on aga pangandus sekundaarne,» põhjendas arhitekt oma seisukohta. «Tallinnas on kõva tegija pankur, Viljandis seevastu poodnik.»

Ta tõi näiteks Tartu tänava ja EVE maja, millest edasi olid kavandatud samuti viiekorruselised ehitised. Neid aga ei sündinud, sest polnud ehitajat.

Ümarlaua kokku kutsunud Mark Soosaar lisas, et oleks Tallinnal olnud haritud linnaplaneerijad, siis oleks sealsed kõrghooned püstitatud Lasnamäele.

Nõudlus määrab kõik

Viljandi peaarhitekt Marko Männik tunnistas, et talle kõrghooned meeldivad ning ta on igas mõttes arengu pooldaja.

«Uute hoonete teket pole põhjust takistada, aga need peavad olema hästi kavandatud ning kõrge arhitektuurilise tasemega,» kinnitas Männik. «Kui rääkida sellest, mille poolest võiks Viljandi erineda mõnest teisest linnast, siis võiks selleks olla kohatunnetus. Kui keegi Viljandist midagi üldse teab, siis esmajärjekorras tuleb meelde ilus maastik. Ilus on nii loodus- kui ehitusmaastik.»

Mark Soosaare arvates võib paar-kolm 25-korruselist kõrghoonet rahuldada kogu Viljandi ehitusvajaduse üsna pikaks ajaks.

«Samal ajal armastavad inimesed siiski vaheldust ja maalähedust,» lausus ta. «Kõrghoone ehitamine tuleb küll odavam ja võimaldab rohkem loodust alles jätta, ent eestlasele näib sellegipoolest kõige lähedasem olevat aedlinna tüüp.»

Männik mainis, et tegelikult on juba praegu Viljandis kõrghooneid ning edaspidi on küsimus selles, kuidas käituda vanalinna osa ja nõukogudeaegse pärandi vahel tekkinud konfliktsituatsioonis.

«Kui Viljandi elanike arv kasvaks lähemal ajal 20 000-lt 40 000 — 60 000 inimeseni, siis küll, ent praegu meil sellist meeletut survet ehitada ei ole,» tõdes Männik. «Üksikuid suuri hooneid pole mõtet kavandada. Pigem väärtustagem väikest mastaapi.»

Mark Soosaar tutvustas Riigikogu menetluses olevat eelnõu, millega tahetakse luua riigiarhitekti amet ning soovitakse muuta planeerimisseadust avalike huvide ja avaliku ruumi paremaks kaitsmiseks.

«Tegemist on küll opositsiooni esitatud eelnõuga, kuid loodame, et terve mõistus siiski lõpuks võidab,» sõnas Soosaar. «Riigiarhitekt aitaks luua korda kaoses, mis valitseb ehituses ja planeerimises.»

Riigiarhitektil on kaks suuremat ülesannet: esiteks peaks ta kujundama riigi arhitektuuripoliitikat ning teiseks aitama ette valmistada üleriigilist planeeringut.

Planeerimisseadust soovitakse ümber teha nii, et detailplaneeringuid ei saaks enam muuta ühe või teise investori huvide järgi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0