| |
|
 |
Peeter Tuur seisab 15-tonnise kraana ühe nurga juures. Tuul lükkas kraana rööbastel ümber, nii et see purustas kõrvalhoone katuse. Foto: Elmo Riig |
 |
Keeristorm lõhkus Pinska küla
(18)
16.06.2004 00:01
Aivar Aotäht, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eile pärastlõunal lõhkus keeristuul Pärsti vallas
hooneid, lükkas ümber 15-tonnise kraana, nihutas teise kohta bussiootepaviljoni
ja niitis maha puid.
«Meil lendas kaks kasvuhoonet minema, ühe leidsin
üles, teist ma ei teagi, kuhu see kadus,» rääkis üheksa-aastane Andro Roosma.
Tormi alates oli ta koos neli aastat noorema õe Anete-Maarjaga tuppa varju
jooksnud.
Nende maja jäi tuulest peaaegu puutumata, kuid murtud puud muutsid talu
ümbruse raskesti läbitavaks nagu d©ungli. Osa puid oli pooleks murdunud, teised
koos juurtega maast välja tõmmatud. Sealsamas maas vedelesid elektrijuhtmed, mis
veel tund pärast tormi lühises paugatasid.
Küla löögi all
Pealtnägijate sõnul paistis Pinska kohal pilvedest keerdunud tornaadolont ka
Pärile. Maha jäänud jälgede põhjal tegi torm kahju ligi kilomeetri pikkusel
teekonnal. Kõige tugevamalt oligi tornaado märatsenud just küla vahel.
Osaühingu Siim Tehnik juhatuse liige Peeter Tuur oli koos töömehega ühes
firma ehitistest, kui tuul naaberhoonelt umbes 30 ruutmeetrit katust minema
pühkis.
See oli aga veel köömes. Mõnikümmend meetrit eemal seisis relssidel neljal
rattal mitmekorruselise elamu kõrgune kraana. Kuigi see oli kinnitatud, lükkas
tuul masina liikuma. Relsi lõpus asunud metallist tõkised kraanat ei pidanud,
vaid murdusid kui tikud.
Tuuri hinnangul vähemalt 15-tonnine seadeldis sõitis rööbastelt maha, kukkus
ümber ja purustas ühe kuuri katuse. Paar meetrit eemal asunud kõrgepingejaam jäi
puutumata.
«Tuul möirgas nii, nagu ma pole veel kunagi kuulnud,» kirjeldas Tuur. «Nagu
oleks diiselrong mööda sõitnud, õhk justkui vappus.»
Naaberfirma, osaühingu Pinska Grupp juhatuse esimees Urmas Anton ütles, et
nägi ise keerist. «See oli kümme kuni kakskümmend meetrit lai,» rääkis ta.
«Nägin, kuidas katuseplekid puulatvade kohal keerlesid.»
Tornaado kese liikus mööda väikesest hoonest, kus Anton parasjagu viibis.
«Uks oli lahti, tahtsin selle kinni tõmmata, aga ei jõudnud,» lausus ta.
Samas seisis mikrobuss. Kuigi sõidukil oli käik sees, lükkas tuul seda mitu
meetrit edasi vastu teist autot. Ka õuel riidas seisnud prussid paiskas torm
laiali justkui kerge hao-kubu.
Pinska teises servas elav Hilda Toom ütles, et tormiga oleks kõik nagu
vappunud. Õnneks läksid tema kodumaja katuselt kaduma vaid üksikud plaadid.
Äkki ja lühidalt
Tornaado saabudes töötasid osaliselt lahtises saekaatris Maie Kalamees ja
Elje Pärn. Nad rääkisid, et torm saabus ootamatult. «Äkki hakkasid lauajupid
lendama ja õhk oli saepurust paks, ei näinud silmigi lahti teha,» jutustasid
nad.
Pärnu maantee ääres asuva bussiootepaviljoni lükkas tuul oma kohalt mitu
meetrit edasi ja keeras ringi. Jälg maas näitas, et paviljon oli korraks ka
katusega vastu maad lohisenud, kuid siis taas õigetpidi maandunud.
Tormi kestuseks hindasid pealtnägijad paar kuni kümme minutit.
«Võib-olla kolmkümmend sekundit oli see kõige hullem möll,» lausus Peeter
Tuur. «Ei jõudnud selle ajaga kartmagi hakata, see oli nii ootamatu.»
Urmas Anton ütles, et kümne minutiga sai kõik otsa. «Siis valitses taas
vaikus, nagu poleks midagi olnudki,» lausus ta.
|