See on katastroof. Suurem osa sundüürnikest on vähekindlustatud inimesed, palju on pensionäre ning töötuid. Kui nüüd omanikule antakse võimalus küsida nii suurt üüri, kui tal pähe tuleb, siis üürnikud peavad lihtsalt oma elukohast lahkuma.

Mille põhjal te arvate, et omanikud senisest kõrgemat üüri küsima hakkavad?

Minu kümneaastane praktika selles vallas on näidanud, kuidas püütakse üürnikest vabaneda, sest nad ei jõua maksta sellist üüri, nagu omanik küsida tahaks. Räägitakse juba 30 ja 35 kroonist ruutmeetri pealt.

Omanik on saanud sundüürnikelt seni küsida kuni 8 krooni ruutmeetri eest. See on väike summa, mistõttu on need majad enamasti remontimata. Kust leiab omanik kaela kukkuvasse hoonesse uued üürnikud, kes on nõus kallimat hinda maksma?

Nad esialgu üritavad ja see ongi väga paljudele inimestele õnnetuseks. Nad on aastaid püüdnud sundüürnikest lahti saada, et siis tühi maja müüki panna. Kui uusi üürnikke ei leita, siis võib-olla ühel hetkel hakatakse hindu uuesti alandama, kuid selleks ajaks on paljudele inimestele saanud osaks suured elulised probleemid.

Olen pöördunud õiguskantsleri poole ja tema ütles, et see on riiklikult põhjustatud ülekohus ning riigi kohus on see probleem ka inimlikult lahendada.

Kui ma aga hiljuti Juhan Partsilt küsisin, milliseid lahendusi tulevikus ette nähakse, oli peaminister kergelt üllatunud, et see asi üldse veel kellelegi muret valmistab.

Ta küsis, miks omavalitsused asenduselamispindu ei ehita. No mille eest nad seda ehitavad, küsin mina! Lahendust lihtsalt pole, sest reformi algul ei mõeldud nendele asjadele.

Kui palju on Viljandis sundüürnikke?

Viimaseid andmeid pole teada, aga neid on sadu. 1999. aastal oli 1388 korteris umbes 2000 sundüürnikku.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5