Vestmab Kinnisvara analüütiku Ülle Tamme hinnangul ei ole Viljandimaal hinnalagi veel käes ja paregu kinnisvarasse tehtud investeering tasub ennast tulevikus ära. Foto: ERAKOGU

Ülle Tamm, kas Viljandimaal on siis kasulik kinnisvarasse investeerida või mitte?

Nelja-viie aastaga on Viljandis tüüpkorterite hinnad kerkinud viissada protsenti ja viimase kuue kuu hinnakasv on olnud veel kuni 25 protsenti.

Samal teemal: Kommentaar: Odavaid eramukrunte on piisavalt (6)

Võrdluseks võib tuua, et kui te lähete panka ja panete oma raha deposiitarvele, siis teenite 3 protsenti aastas. Sealjuures tuleb veel arvesse võtta inflatsiooni ja nii jääb teile puhastootluseks vaid 1,5 protsenti.

Kas ka mujal Eestis on hinnad sama palju tõusnud?

Hinnakasv on kõige suurem olnud just aktiivse kauplemisega piirkondades.

Kõige elavam on kinnisvaraturg Harjumaal ja eelkõige Tallinnas. Seal tehakse kõigist tehingutest 45 protsenti ja nende väärtus moodustab 75 protsenti kõigist Eestis tehtavatest tehingutest. Kui vaadata teisi piirkondi, siis ka Tartu ja Pärnu on väga aktiivsed ja nende järel tulevadki juba Viljandi, Lääne-Viru ja Rapla maakond.

Kas praegu on veel mõtet kinnisvarasse investeerida või on hinnalagi juba käes?

Seda on väga raske öelda. Palju sõltub laenudest ja sellest, mis laenuturul parajasti toimub, kas intressid tõusevad või kas pangad muudavad oma laenupoliitikat ja karmistavad tingimusi.

Ma usun siiski, et praegu Viljandimaal asuvasse kinnisvarasse tehtav investeering tasub ennast ära. Vaevalt et hinnad langema hakkavad, sest sel aastal on hinnakasv jätkunud täpselt sama moodi kui varem. Nii kiiret kasvu kui seni ma siiski edaspidiseks ei oota.

Paljud ootasid Euroopa Liiduga ühinemise järel maa hinna suurt tõusu. Kas nüüd, mil oleme poolteist kuud liidus olnud, võib öelda, et sellel arvamusel oli alust? Või tõusid hinnad nende lootuste tõukel juba varem?

Mingit erilist mõju maa hindadele Euroopa Liidul polnud ja mina ei eeldanudki, et Euroopa Liit maa hinna kümnekordseks jõuaks kergitada.

Metsamaa on meil juba praegu üsna kallis. Üksikuid tehinguid tehakse hinnaga 100 000 krooni hektari eest ning see on kõrgem kui Soomes.

Põllumaa on see-eest tunduvalt odavam kui metsamaa, kuigi Soomes on see vastupidi. Soomlaste loogika on see, et mets annab tulu kord saja aasta jooksul, põld aga õige harimise puhul igal aastal.

Tõsi, ka põllumaa hinnad on kerkinud, seda eriti viljakates piirkondades Paide, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas. Ka Viljandimaal on põllumaa väärtus keskmisest kõrgem.

Kui aasta tagasi oli põlluhektari hind valdavalt 4000-5000 krooni, siis nüüd makstakse sageli 7000 ja isegi 9000 krooni hektari eest.

Metsamaaga samale hinnatasemele põllumaa niipea siiski ei kerki, sest selle maksumus sõltub põllumajanduse tulususest. Muidugi hakkavad meile Euroopa Liidust tulema igasugused toetused, mis samuti hinda mõjutavad.

Kuidas on lood äripindadega, mida Viljandisse kõvasti juurde on siginenud?

Kui Viljandis ringi liikuda, siis hakkab tõesti palju uusehitisi silma. Väga palju on uusi kaubandus- ja büroopindu ning selles mõttes on Viljandi paljudest teistest maakonnakeskustest tublisti ees.

Üürihind on uutes keskustes valdavalt 150-200 krooni ruutmeetri eest, aga et neid on niivõrd palju, siis on märgata kerget ülepakkumist ja omanikud on valmis hinda isegi kuni poole võrra alla laskma.

Millest Viljandimaal kõige rohkem puudus on?

Paljudes teistes maakonnakeskustes on probleemiks, et pole maad, kuhu ehitada. Viljandi on selles mõttes päris tubli olnud ja kuigi seda vist vabalt küll osta ei saa, on linna päris hulga hoonestusõigusega krunte tekitatud. Klassikalist elamumaad, mis jääks vanade elamukruntide vahele, enam saada pole, aga see on paratamatus.

Siiski võiks Viljandis rohkem elamumaad olla, sest päris palju küsitakse 1000-ruutmeetrisi elamukrunte, pakkudes nende eest 150 000 krooni. Eriti populaarsed on Uueveski ja Peetrimõisa piirkond. Õnneks pakuvad ümberkaudsed vallad kruntide osas teatavat leevendust.

Palju tahetakse ka vanemaid maju ja eriti palju tehinguid tehakse korteritega. Nende hinnad on madalamad kui majadel ja neid on palju rohkem. Vanade ja uute korterite hindade vahe on praegu veel kahekordne ja ma arvan, et uutesse korteritesse seetõttu väga suurt tungi pole. Pigem ostetakse juba maja.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3