Sellise kuivusega, nagu praegu looduses valitseb, ei pruugi suurõnnetuse põhjus olla inimese hoolimatus või ettevaatamatus. Ka Sangla põlengu kustutajad ja sealsed turbatootjad on avaldanud arvamust, et säde, mis raske õnnetuse valla päästis, võis tulla hoopis kaugemalt. Säde omakorda ei pruukinud tekkida hooletuse või lolluse tagajärjel.

Kindlasti on siseministril õigus, kui ta nendib, et hooletuse või tule jõu alahindamise tõttu tegutsevad päästjad inimvõimete piiril. Aga riik peaks ka selliseks väljakutseks valmis olema ja inimeste võimekust jätkuks enamaks, kui neid päästekomandodes optimaalselt oleks.

Loodetavasti tasutakse põlengute rohkusest tingitud päästjate suur töö sellega, et valitsus jõuab riigieelarvet kokku pannes mõistmisele, et raske töö eest tuleb maksta väärilist palka. Siis oleks praegusest ennastohverdavast tööst rohkem kasu kui mis tahes streikimisest või loosungitega õiguse nõudmisest.

Ühiskond on tuletõrjujate muret mõistnud. Ka president on kutsunud üles palgaprobleemiga tegelema. Nüüd on valitsusel ja Riigikogul käes aeg tegutseda.

Kuid isegi siis, kui tuletõrjujad oleksid oma palgaga igati rahul ja seal töötaksid parematest paremad, oleks enamiku tulekahjude ärahoidmine ikkagi nende inimeste kätes, kes tuld teevad. Kui lõket tehes elementaarseid tuleohutuse nõudeid täita ja praeguse kuivaga lahtise tule süütamisest üldse hoiduda, ei säästaks me mitte ainult tuletõrjujaid töö tegemisest, vaid ka loodust ja elusid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5