Granaatide õhkimise kohta Koerakuse allika kõrval märgivad plahvatusest pinnasesse tekkinud augud ja kasetüvesid kattev mudakoorik. Foto: Elmo Riig

Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lalli sõnul sai politsei vihje kahe granaadi asukohast laupäeval kell 18.30 ning teavitas kohe kaitseliitu ja kaitsepolitseid.

Et anonüümse politseisse helistanu jutt oli segasevõitu, leiti lõhkekehad alles järgmisel hommikul. Granaadid olid jäetud Koerakuse allika juurde, mis asub Väluste tee ääres Ärma jõe silla lähedal.

Kell 10.15 kutsusid kaitseliit ja kaitsepolitsei appi Viljandi politseinikud, et nood sulgeksid teel liikluse, ning kumulatiivgranaadid õhiti kohe allika kaldal.

Uurimist juhtiva vanemprokuröri Küllike Taitsi andmetel lasti granaadid leiukohas õhku seepärast, et nende vedu olnuks liiga ohtlik.

Vihje võis teha varas

Taitsi hinnangul on võimalik, et granaatide asukohast andis politseile teada sama inimene, kes need polügoonilt kaasa võttis.

«Kui see ka nii on, ei hakka me teda jälitama,» lubas Taits. «Praegu ei ole meie eesmärk avastada granaatide äraviijad, vaid saada lõhkekehad enda kätte, sest need on väga plahvatusohtlikud.»

Vanemprokuröri sõnul ei saa seda küll kindlalt järeldada, kuid asjaolu, et viiest granaadist tuli päevavalgele kaks, viitab võimalusele, et lõhkekehad võisid sattuda mitme inimese valdusesse.

«Loogika ütleb, et ei ole mõtet kahte granaati välja anda ja kolme enda kätte jätta,» selgitas Taits.

Kui granaatide äraviijate suhtes on prokuratuur leebe, siis Kaitseliidu ametnikku, kes vastutab lõhkekehade valveta polügoonile jätmise eest, ähvardab ilmselt kriminaalkaristus.

Ootab sisejuurdluse tulemust

Enne uurimisega edasiminekut oodatakse ära Kaitseliidu ametkondliku juurdluse tulemused, sest tegemist on äärmiselt spetsiifilise valdkonnaga, millesse sisenemiseks on iga tugipunkt teretulnud.

«Muidugi vaatame nende juurdluse materjalid kriitilise pilguga üle,» lisas vanemprokurör.

Viis kumulatiivgranaati sattus polügoonile aprilli lõpul, kui kaitseliitlased seal õppusi pidasid. Plahvatamata jäänud lõhkekehad märgistati lippudega, kuid jäeti seejärel valveta. Nende kadumise avastasid 3. mail demineerijad, kes granaate kahjutustama tulid.

Eelmise nädala algul leiti polügoonilt üks lõhkemata kumulatiivgranaat, kuid pole kindel, kas see on üks viiest kadunust või hoopis kuues, millest enne ei teatud.

ARVAMUS

Tanel Rütman,
Kaitseliidu avalike suhete ülem

Kaitseliidu ametkondlik juurdlus ei ole lõppenud, ohvitser, kes seda läbi viib, sõitis veel reedel hiliste tundideni Viljandimaal ja Tartumaal ringi. Paralleelne uurimine käib sõjaväepolitseil. Tavaliselt on selliste juurdluste tähtaeg kaks nädalat, kuid seda võidakse pikendada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4