Selline tekst tundub segane ja kohati lausa seosetu. Mingid mehed, autod, sünniaastad... Aga just sellised teated võivad hakata ajalehtedes ilmuma, kui politseiamet võtab kuulda õiguskantsleri soovitust loobuda ajakirjandusele edastatavates teadetes eesnimede avaldamisest.

Põhjenduseks on Allar Jõks toonud anonüümsete netikommentaatorite halvustavad kommentaarid. Nimelt toovat mõnele teisele rahvusele viitava eesnime kasutamine kaasa seda rahvust halvustavate kommentaaride laviini.

Juba praegu ei avalda politsei korrarikkujate või liiklusõnnetuse põhjustaja eesnime juhul, kui tegemist on alaealise või Eestis haruldase nimega.

Kui Viljandis on aset leidnud mõni kuritegu, nõuavad netikommentaatorid pahateoga hakkamasaanute täisnimesid ja fotosid. Nüüd võib aga juhtuda, et negatiivseid sündmusi vahendavad tekstid muutuvad veelgi üldsõnalisemaks.

Kahtlemata tuleb isikuandmeid kaitsta, kuid nii, nagu kõige muu juures, peab ka siin lähtuma mõistlikkusest. Muidu tuleb järgmine kord, kui mõnda sõjamonumenti soditakse, kogu lugu üldse maha vaikida, sest sündmus heidab halba varju vastaspoolel sõdinud rahvusgrupile.

Ent kõige kummalisem Jõksi kõnealuse ettepaneku juures on see, kelle vastu ta võitleb. Oleks loogiline, et kui keegi õhutab netikommentaarides rahvuslikul pinnal vaenu, saab süüdlane selle eest karistada. Millegipärast tahab õiguskantsler selle asemel piirata kõigi inimeste info kättesaamise võimalust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0