Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Reevo Maidla peab väga oluliseks koos tegemise soovi ja tahet. Foto: Elmo Riig

Liidu tegevdirektor Reevo Maidla, omavalitsused pole ühe mütsi alla koondunud kaugeltki mitte igas maakonnas.

Oluline on koostöö. Variant, kus omavalitsused on küll liidus, aga ei tegutse üksmeeles, on tegelikult palju halvem sellest, et pole liitu, aga tehakse koostööd.

Liidud aitavad kindlasti kaasa Eesti regionaalhalduse korrastamisele. Endiselt on õhus võimuvõitlus riigi esindajate ja omavalitsuste vahel. Rahajagamise maakondlik otsustustasand on väga väike ja maakonna kui terviku arenguks praegu hoobi kahjuks ei leidu. Ma ei tea, mille taha regionaalministril asjad toppama jäävad, aga kohapeal on väga raske väikese rahaga olulist arengut esile kutsuda.

Milleks siis omavalitsuste liitu üldse vaja on?

Koos teha on lihtsam ja vahel ka odavam, see on peamine. Eestis on terve hulk valdkondi, millele on vähe raha leitud või mis on jäänud kahe silma vahele. Viljandimaa omavalitsuste liit on suutnud osa valukohti üles leida — võtan eelkäijate ees mütsi maha!

Meie rahastusnimekiri on tegelikult väga pikk. Olen veendunud, et ilma meie rahata oleks olemata hulk kultuuri- ja spordiüritusi, sotsiaalühenduste tegevus oleks loium ning ka noorsootöös oleks vähem tehtud. Meie aastaeelarve on umbes kolm miljonit. Selle summa on kokku pannud omavalitsused, juurde pole arvestatud projektitoetusi.

Linna- ja vallajuhtidel peab olema koht, kus koos käia, kogemusi vahetada ja uurida, kuidas teised midagi on teinud. Tihtilugu tekivadki head ideed just selles seltskonnas.

Kindlasti on liit ka koht, kus pingeid maandada.

Seda küll. Tihtilugu tuleb kõige parem lahendus välja siis, kui huvid põrkuvad.

Olete omavalitsuste liidu tegevdirektori ametis olnud veidi üle aasta. Tööpuudust pole ilmselt karta.

Tööd on väga palju. Avanemas on Euroopa Liidu tõukefondid, mille maht on võimas. Peame oskama neid vastu võtta ja enda heaks tööle panna, seda ei tee meie eest mitte keegi.

Mul on tuleviku asjus suured ootused. On fakt, et võistleme teiste piirkondadega. Inimesed koonduvad ikka sinna, kus pakutakse rohkem teenuseid ja paremat elukeskkonda. Kui mõni piirkond jääb inimestest tühjaks, on see varem või hiljem hukule määratud.

Kui suured summad Euroopa fondidest terendavad?

Kui arvestame kokku praegused ideed ja liidame need, mis sünnivad käesoleva aasta jooksul, räägime sadadest miljonitest.

Kõik eelseisvad projektid eeldavad ka seda, et taotlejal tuleb katta osa omavahenditest. Kas siin ei või raskusi tekkida?

Viljandimaa omavalitsuste laenuvõime on üsna hea. Teades, et võlg on võõra oma, on omavalitsused tegutsenud enamasti oma raha peal. Tõsi, mõni on võtnud laenu ja teinud praeguste ehituse hindadega endale vajaliku valmis. See toob tulevikumõtetesse musti pilvi.

Mõnes maakonnas on omavalitsused otsustanud, et nad on piisavalt rahakad, et üksi hakkama saada.

Meil neid ei ole. Ma tegelikult ei teagi, kuidas nendesse sealsetes maakondades suhtutakse.

Kujutage endale ette külateed, mis toidab kuut talu. Otsustatakse, et teeks õige selle tee korda. Ühe keskmise talu peremees aga teatab, et teda see ei huvita, tema sõidab niikuinii maastikuautoga. Kuidas nüüd ülejäänud sellesse suhtuvad? Tema kasutaks ju ka ikkagi sama teed.

Liit on teatud mõttes nagu klubi, kes jagab rõõme ja muresid. See on justkui ühise vankri vedamine. Kui keegi otsustab selle järel või kõrval käia, on tal väga raske sõpru leida.

Mida liidule aastapäevaks soovida?

Jätkuvat koostöötahet. Ja projektiõnne, et me saaks need ees terendavad sajad miljonid maakonna heaks tööle panna.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0