Võhma raha kulub soojussüsteemi ehitamiseks võetud laenu tagasimaksmiseks. Pildil soojafirma Elko projektijuht Rein Vares uues katlamajas. Foto: Elmo Riig

«Praegu on meie laen ligi 20 miljonit krooni ning selle summa võlgneme Rahandusministeeriumile,» selgitas Võhma linnapea Ants Pärna. «Tänavu tuli meil ministeeriumile maksta 700 000 krooni ning järgmisel aastal tasume 850 000 krooni.»

Viimase tagasimakse peaks Võhma tegema alles 2017. aastal.

Laen ületab eelarvet

Kui seaduse järgi võib omavalitsusel olla laenu eelarvest 60 protsenti, siis Võhmal moodustab see koguni 140 protsenti. Suure laenu võttis Võhma 1995. aastal riigilt ning raha kulus linna soojussüsteemi ehitamiseks. Nii linna endised kui praegused juhid on kinnitanud, et laenuvõtmine oli möödapääsmatu.

Ants Pärna tunnistas, et suur laen takistab linna arengut.

«Investeeringud on nullilähedased,» nentis linnapea. «Näiteks järgmise aasta eelarvest on meil praegu puudu pool miljonit krooni, kuid see on ainult äraelamiseks vajalik eelarve.»

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku sõnul pärsib Võhma suur laenukoorem selle piirkonna omavalitsuste liitumist. «Tulevik on aga paljuski linnajuhtide kätes,» lisas ta.

Ants Pärna sõnul teeb elu keeruliseks asjaolu, et laenu tuleb tagasi maksta Rahandusministeeriumile. Seetõttu on intress tublisti kõrgem kui kommertspankades.

«Saime tänavu intressi 9,3-lt 6,5-le, kuid erapankades oleks see veel madalam,» lausus Pärna.

Liiviku kinnitusel ei saa ministeerium intressi enam madalamaks lasta. «Oleme koos linna ja pankadega arutanud võimalust odavama laenuraha leidmiseks, kuid linn pole pakkumisega soostunud,» rääkis ta.

Kõpu ei vasta normile

Rahandusministeeriumi koostatud ülevaatest selgub, et teise Viljandimaa omavalitsusena ületab lubatud 60 protsendi piiri Kõpu vald. Tema laenukoorem moodustas eelarvest 61,7 protsenti.

«Kui me selle laenu 2000. aastal võtsime, mahtusime lubatud piirmäära sisse,» selgitas Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. «Miks me sinna enam ei mahu, seda ei oska ma kommenteerida.»

Kiviloo väitel ei ole laen vallale väga koormav. «Peame valima ja suuri investeeringuid teha ei saa, kuid loodame ikka, et meie eelarve suureneb,» sõnas ta.

Kõpu vald laenas 2000. aastal neli miljonit krooni spordisaali ehitamiseks ning laenugraafiku järgi lõpevad tagasimaksed 2012. aastal.

Ministeeriumi uuringust selgub, et laenu on võtnud kõik Viljandimaa vallad ja linnad. Peale Võhma ja Kõpu jäävad teised maakonna omavalitsused lubatud piiridesse.

Rahandusministeerium teeb omavalitsuste laenude kohta ülevaate igal aastal.

Üle piiri

Võlakoorma piirmäära ületanud Eesti omavalitsused (võlakoorma protsent puhastatud eelarvest 2003. aasta 31. detsembril)

1. Võhma (140,8%)

2. Püssi (135,4%)

3. Võnnu (83,8%)

4. Harku (81%)

5. Sangaste (79,7%)

6. Saku (71,4%)

7. Sonda (70%)

8. Imavere (65,4%)

9. Kõpu (61,7%)

Allikas: Rahandusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.5