Peaarhitekt Marko Männik ütleb, et alale, kus praegu laiuvad kõrkjad, hakatakse loodetavasti juba järgmisel aastal sõudjatele ellingut ehitama. Foto: Elmo Riig

Ametliku nimega «Viljandi järve kergliiklustee ja ranna-ala kujundusprojekt» ehk suupärasemalt rannapromenaadi projektis leidub senisega võrreldes täiesti uusi lahendusi. Asjatundjate jutu järgi ei ole järveäärt varem nii läbimõeldult ja terviklikult arendatud.

Kondas ja paadimees jagavad maid

Randa on plaanitud uusi ratta- ja kõnniteede lõike, mis seovad tervikuks juba olemasolevad teed, jalakäijate promenaad, laste mänguväljakute ala ja kokkusaamiskohana niinimetatud udupurskkaev.

Rahvasuus 700 pargi nime all tuntud puudegrupis on ette nähtud tammepuude harvendamist ning markeerimist valgustusega. Osa alast on kavandatud jätta reservi ühiskondlike hoonete maana. Kunagise Vikerkaare restorani varemete asemele loodetakse kerkivat hotelli või mõnda muud puhkehoonet ning praegu selle ees asetsev parkla kujundatakse vikerkaaremotiivi ja -värvidega.

«Rannalõik on terviklikult arendatav projekt,» selgitas Viljandi peaarhitekt Marko Männik. «Üldistades võib ranna-ala jagada kaheks: linna poole jääv ala on niinimetatud Kondase rand, kus pakutakse rohkem tegevust, ning Vikerkaarest Tartu poole jääv osa on mõeldud paadimehe rannaks.»

Kondase randa on plaanis tuua naivistlikus stiilis skulptuurid, näiteks värvilised lambakujud, ning riietuskabiinide seinu hakkavad kaunistama tuntud naivisti maalide fragmendid.

Paadimehe rand tahetakse kaunistada eri vormides paadimotiividega. Nende hulka kuuluvad paadikujulised skulptuurid ja purjelaadsed väikevormid. Kavas on rajada laudteed ning loodusliku murupinnaga minigolfirada.

Suurte kogemustega arhitektuuribüroos Lootusprojekt on sündinud Pärnu rannapromenaad ning see on pikalt tegelnud Haapsalu linna ja linnusega.

Inspireeriv algmaterjal

Arhitekt Kersti Lootus ütles, et Viljandi ranna projekti oli väga meeldiv teha.

«Mida paremini ma linnaga tuttavaks saan, seda rohkem mõistan, kui omanäoline see on,» rääkis Lootus. «Loomulikult pole tegemist ühe aasta projektiga. Linna maastikuline motiiv ühelt ning Paul Kondas ja paadimehe lugu teiselt poolt tundusid meile väga inspireerivad.»

Lootus on veendunud, et projekt aitab Viljandi identiteeti silmale nähtavaks teha.

«Pean tunnistama, et niipea kui Pärnus hakati rannalõigu vastu huvi tundma, muutus seal kandis ehitustegevus aktiivsemaks, nii et need protsessid toetavad teineteist,» lisas arhitekt.

Projekt aastateks

Järve ääres peaks tulevikus olema nii liiva- kui mururand. Projektis on need alad selgelt piiritletud. Võrkpalliplatsid jäävad alles ning neile lisanduvad mänguväljakud eri vanuses lastele.

Linna peaarhitekt täpsustas, et tegemist pole sellise projektiga, mis viiakse ellu ühekorraga. «Pigem reserveeritakse teatud alad ja täpne arendamiskava jääb tulevikku.»

Männik tõdes, et Viljandi rannasse pole aastakümnete jooksul eriti palju investeeritud.

«Tuleb hästi läbi mõelda, millist tulemust me tahame,» rääkis ta. «Paari aasta eest rajati paadisadam ning korda on tehtud hüppetorn. See ongi järk-järguline areng. Eriti ootame muidugi arendajat kunagisse Vikerkaare restorani, mis on juba aastaid pinnuks silmas olnud. Paljude viljandlaste kannatus hakkab selle ehitise venimise pärast katkema.»

Nii rannapromenaadi projekti kui vanalinna arengu kontseptsiooni tutvustatakse lähemalt täna kell 16 Viljandi linnavalitsuse arhitektuuriametis Laidoneri plats 5.

ARVAMUS

Tauno Tuula,

ettevõtja

Tõepoolest pole varem järve ranna terviklikku lahendust käsile võetud ning mul on hea meel, et seda nüüd tehakse. Projektiga tutvun lähemalt alles täna, aga väga hea, et sellised tuntud arhitektid on asja käsile võtnud. Minu arvates peaks järve rand olema Viljandile objekt number üks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5