Nano Turvasüsteemide tegevdirektori Aavo Upani sõnul mõeldakse uut kodu ehitades enamasti ka selle turvalisusele. «Eriti hirmus on inimestele tuleoht,» teab ta. Foto: Elmo Riig

Ehkki peale Nano tegeleb Viljandimaal turvasüsteemidega teisigi ettevõtteid, jooksevad peaaegu kõik niidid lõpuks sellesse firmasse kokku. Osaühingu tegevdirektor Aavo Upan tõi näiteks, et kui klient tellib turvafirmadest Securitas või G4S (endine Falck) valvesüsteemi, palkavad nood enamasti Nano seda paigaldama.

Samal teemal: Pidulised tõid aidale 50 000

Ka suured, kogu Eestis tegutsevad turvasüsteemide firmad kasutavad Viljandis sageli kohaliku ettevõtte alltöövõttu. Isegi kui objekt on küllalt magus, et seda tasub Tartust, Pärnust või Tallinnast ise ehitama tulla, jääb süsteemide hooldus üldjuhul ikkagi Nanole.

Nano Turvasüsteemide juhatuse esimehe Gunnar Veermäe (pildil) sõnul on Viljandi maakonna turg väike ning suured turvasüsteemidega tegelevad firmad ei leia mõtet siia laieneda. Samas on see äri, mida kaugelt hästi ajada ei saa: kui signalisatsioon rikki läheb, ei kannata klient ju tund aega kisa kuulates oodata, kuni remondimees Tartust kohale sõidab.

Nano strateegia näeb ette keskendumist just Viljandimaale ja seetõttu ei võta Eesti suured tegijad teda mitte konkurendi, vaid koostööpartnerina. Tänu sellele on Nano maakonnas kõigutamatul liidrikohal, ehkki mõnes valdkonnas näiteks elektrifirmade näol võistlejaid leidub.

«Peamiselt oleme orienteerunud keskmistele ja väikestele klientidele ning suured objektid on neile lisaks,» lausus Veermäe.

Hooldus annab suure osa tööst

15 aasta eest Ugala teatri kõrvalruumides alguse saanud firma on aja jooksul kasvanud ja kunagise kahe inimese asemel töötab neid seal praegu 14. Osaühingu pakutavate tööde nimekirja kuuluvad ka arvutivõrkude ehitamine, helindus, valgustus ja palju muud ehk nagu Gunnar Veermäe ütles, kõik, mis on keerulisem kui lüliti.

Aavo Upan ja Gunnar Veermäe möönsid, et helisüsteemide paigaldamist ja teisi sääraseid töid tuleb Viljandis üsna harva ette ning peamiselt annab leiba ikkagi valve- ja tulehoiatussüsteemide ehitamine ja hooldamine.

Viimastel aastatel on turvasüsteemide rajamine koos ülejäänud ehitussektoriga olnud tõusuteel. Ehkki suurt kasvu enam ei loodeta, ei näe Nano juhid põhjust oodata ka tagasiminekut.

«Esiteks ma ei usu, et ehitamine tunduvalt väheneb, pigem kasv lihtsalt pidurdub,» rääkis Veermäe. «Teiseks vajab tehnika pidevat hooldamist ja teatud aja möödudes tuleb see uuema vastu vahetada. Kolmandaks on ehitamise aktiivsusest sõltumata väga suur vajadus tulehoiatussüsteemide järele, mida praegu leiab vaid vähestest majadest.»

Kaameraid tellitakse üha rohkem

Firma tegutsemisaja jooksul on valveseadmed läinud järjest väiksemaks, paremaks ja kvaliteetsemaks, kuid nende funktsioon ei ole oluliselt muutunud. Süsteemide peamine ülesanne on endiselt anda märku sissetungist või tulekahjust.

Aina enam kasutatakse võimalust edastada häiresignaal majaomaniku mobiilile. See lubab korraldada tuluka valve ka ääremaadel, kuhu turvafirma piisavalt kiiresti kohale ei jõuaks.

Aavo Upani jutu järgi koguvad viimasel ajal populaarsust kaamerad. Salvestised võimaldavad tuvastada kurjategija isikut, objekti reaalajas jälgimine aitab aga selgitada, kas tegemist on üldse pahatahtliku sissetungiga.

«Välisterritooriumi valvamiseks kasutatakse näiteks infrapunakiiri ja mikrolainebarjääre, mis annavad häiret ka siis, kui piirkonnas lendab lind,» kõneles Upan. «Kaamera abil saab kohe valvepuldist vaadata, mis toimub ja kas on vaja kuidagi reageerida.»

Enamasti tellivad kaameraid ettevõtted, kes ei tarvita neid ainult võõraste, vaid ka oma inimeste jälgimiseks.

«Paljud suured firmad hoiavad videosüsteemide abil töötajatel silma peal,» nentis Upan. «Seda võimalust kasutatakse järjest rohkem.»

FIRMA

• Osaühingu Nano Turvasüsteemid omanikud on Aavo Upan ja Gunnar Veermäe.

• 15 tegutsemisaasta jooksul on firma seadmeid paigaldanud ligi 3000 objektile, millest enamiku moodustavad ettevõtted. Nano ehitatud süsteemid on näiteks Viljandi politseis, pankades, vanglas, lasteaedades ja suuremates kauplustes.

• Ettevõttes töötab 14 inimest.

• 2006. aasta käive oli 5,2 miljonit krooni. Kasumi osas jäi firma nulli.

Allikas: Nano Turvasüsteemid

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5