| |
|
 |
Traktor ja niiduk ees ning toonekured järel — nii alustas Linnamäe talu kariloomadele sööda varumist.
Foto: Elmo Riig |
|
Esimene hein ootab talve
15.06.2004 00:01
Helgi Kaldma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tarvastu valla Linnamäe talu alustas silotegu täpselt nädal tagasi. Vihm pani aga töö mitmeks päevaks seisma.
Veel reedel tiirutas Villa heinapõllul traktor, järel vastne niiduk, mida Taarupiks nimetatakse. Ristikusegune hein oli kõrge ja tihe ning vaalud said õige paksud. Selles oli süüd ka Taarupil, sest ta oskab tõsta ühe vaalu teise otsa. Üks Villa põllu osa oli juba pakse heinavaale täis, teist niiduk alles vormis. Masinapaari taga astus kuus toonekurge, otsides ja leides suupoolist. «Kolmas päev läheb,» ütles traktori roolis istuv Henno Ristisaar. Laupäeval, pühapäeval ja eile töö siiski seisis, sest päris märga rohtu suurtesse rullidesse ei pakita. Linnamäe talu valmistas varem oma karjale transheesilo. Tänavu tahab peremees Kalev Nukka talu 93 piimalehmale ja teistele kariloomadele üksnes rullsilo pakkuda. Selleks ostis ta nimetatud niiduki, aga ka traktori ning pallimismasina ja kiletaja. Loomulikult kasutas ta laenuraha. Kui kalliks see läks, sellest talunik kõnelda ei tahtnud. Arve sisse mahtus veel hea künniriist - Kvernelandi ader. Karjakasvatuse arendamiseks on Kalev Nukka teinud muudki. Mullu rajas ta uuskülvina 35 hektarit heinamaad. Need asuvadki Villa maadel ning just sealt talu heinaaeg algaski. Kui kõik vaalud on heinapallideks kogutud ja ädal sirgunud, saavad sarvloomad mõne aja pärast oma uue karjamaa kätte. Üle saja rulli on peremehel talvevalmis, kogu vajadus on aga 2000 tonni silo. Kokku ootab niitmist 130 hektarit heinapõlde. Arvamus Villo Saar,
agronoom agronoomSageli küll sajab vihma, kuid on olnud halvemaidki aegu. Heintaimed on tänavu eriti hästi kasvanud, isegi hilisemad sordid on lõikusküpseks saanud. Õitsevad näiteks kerahein, harilik ja punane aruhein ning Itaaliast toodud heintaimed. Kõrreliste niitmisega ongi juba hiljaks jäädud. Ilma me ei oska ennustada, kuid vihmahoogude vahelt tuleb hoolega silo teha. See on veiste põhisööt. Transheesilo on vana hea meetod. Hoidla leidmisega ei tohiks raskusi olla - endisi hoidlaid on kõik kohad täis. Näiteks Lahmuse karjalaut on tühi ning selle silohoidlaid ei vaja keegi. Kile maksab küll palju raha, kuid ilma kileta ei tule silotegemisest midagi välja. Teine moodus on rullsilo. Sellekski kulub palju kallist kilet. Silopalle sajuga ei vormi, selleks tuleb kasutada vihmavahesid. Palli pandava silomaterjali niiskus ei tohiks ületada 60 protsenti. Kahjuks on paljud heinapõllud veel niitmata. Siin-seal põhjustab seda omandi küsimus. Maa omanik ootab kallist raha, loomapidajat kimbutab aga söödapuudus. Ehk annab mõistlikkuse piires siiski leppeid sõlmida.
|
Tee koduleheks
