Käesolev raamat on järg aastapäevad tagasi ilmunud «Vargamäe vanadele ja noortele».

Eks Vargamäe ole muidugi Toompea õnnestunud sünonüüm. Kivirähk ei lähe siiski varastamise temaatikaga suuremat kaasa ning ausalt öeldes pole tema visioonis meie poliitilise koorekihi askeldamistest ei kadedust ega kurjust.

Kirstukesel tukkuv professor Priimägi, kes isakese Savisaare lõbustamiseks luukerega surmatantsu keerutab, range Juhan Parts koos oma pisikeste vallatute äraostmatutega, kes paluvad Volbriööks onu Reiljanil pudeli viina osta, pikaldane põlisest maamehest president koos oma toimeka kaasa Ingridiga, kes eurovastastele metsavendadele alustassile piima paneb ja heast südamest lutsukompvekigi lisab...

Ei ole teps kerge meie saadikutel, ei ole. Mida paganat küll teha nende tohutute rahapakkidega, mida peab labidaga riiulisse kühveldama?

Ei julge küll kindlalt väita, aga millegipärast kipub tunduma, et raamatutegelastel pole oma lihast ja luust prototüüpidega siiski oluliselt ühiseid jooni. Sellegipoolest tuleb neile au anda: pole kuulda olnud, et keegi Kivirähki peale vihastanud oleks või mis veel hullem, teda kohtukulliga ähvardama kukkunud. Kivirähki maitsekas ja tabav huumor on meie oludes absoluutne tipp ning ilmselt ainult väga sõge inimeseloom saaks tema peale vihastada.

Teisest küljest on Kivirähk teinud hindamatu suhtekorraldusliku teene. Tema juttudes on ka minister sama inimlik nagu ükskõik kes meist. Kivirähki loodud kuvandis paistavad kõrgimadki valitsejahärrad lustaka naabrimehe moodi vahvate sellidena, kes vahel viskavad napsi, himustavad salamisi kaunist töökaaslast ja kipuvad suveks maale. Pole jälgegi paranoilisest versioonist, mille järgi on kogu võimuladvik punt endisi kolhoosnikke ja kommareid, kes valetavad ja varastavad igal võimalikul ja võimatul juhul.

Ning mis peamine: Kivirähki looming kestab raudselt kauem kui mis tahes valitsus. Tema raamatutesse talletatud nimed jäävad elama.

Teisest küljest muidugi, kujutage ette, kuidas nii kuuekümne aasta pärast on Anu Saagim rahva mälus säilinud kui üks kõlvatu naisterahvas, keda paheline, kuradi patuteele eksitatud Lenk isanda äraolekut kasutades Hundisilmale suksutamiseks tassis ning kellele Vilja öösärgigi selga andis. Aga eks see mõju ikka naljakalt nagu tänagi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5