Undi talu õu on põllutöömasinaid täis. Koos peremehe Anton Peegi ja tema poja Peetriga jäid pildile topeltratastega T-150 ja 14-aastane Belaruss. Foto: Elmo Riig

Probleemiks osutus riigi maa

Anton Peek tahab ehitada Mustlasse, oma kodust kaheksa kilomeetri kaugusele hoone, kus leiduks koht suurele kauplusele, kohvikule, mis teeniks ühtlasi bussijaama ülesandeid, sidekontorile ning ravikeskusele, kus tegutsevad kaks perearsti, hambaarst, massöör ja apteeker. Seal oleksid veel varikatuse alla peitunud turg, käimlad turulistele ja bussisõitjaile, bensiinijaam, parkimisplatsid ning isegi ujula koos sauna ja jõusaaliga.

Sissejuhatuseks ostis Undi peremees keset Mustlat paikneva Ants Kobini maja ja maa, mida on poole hektari ringis. Sellele aga plaani võetu ei mahu. Probleemiks osutus riigi valduses olev maalapike - selle munitsipaalvaldusse võtmisega on bürokraatlikke raskusi. Aga ehitada tohib mees ainult päris oma maale.

«Poleks uskunud, et paberipakk nii suureks takistuseks saab,» sõnab Anton Peek.

Ehitaja on veel leidmata, kuigi peremees on juba mitmeid läbirääkimisi pidanud. Kui dokumendid korda saaksid, edeneks kõik muu, kogu ehitustegevus, kiiresti.

Praeguste arvestuste kohaselt läheb rajatis maksma 20,8 miljonit krooni. Sellist summat peremehel muidugi tagavaraks pole. Ta loodab Euroopa Liidu rahatoele. Seda aga ei saaks, kui oma kassa tühi oleks.

«Ujula hakkab sulle kahjumit tooma,» on suursuguse ujumiskoha ehitajat hoiatatud. Ikkagi neli ujumisrada, mis on 25 meetri pikkused, ning lastele kavandatud bassein.

Anton Peek ütleb, et ta ei ootagi kasumit. Hea oleks, kui nii-öelda ots otsaga kokku tuleks.

«Olen eluaeg riskinud. Ja ma hakkan ju ise ka seda maja kasutama: käin ujumas, jõusaalis ja saunas ning minugi hambad vajavad parandamist,» lisab ta.

Seni on Tarvastu valla lapsed leppinud suviste ujumiskohtadega ning kooliajal sõitnud Karksi-Nuia ujumistundi. Bussiootajad on külmal ajal läinud sidekontorisse nina soojendama, kusjuures sidelaste endigi ruumid pole kiita. Peegi sõnul tunnevad plaani- tavast ehitisest rõõmu ka tohtrid ning isegi Viljandi Tarbijate Ühistu, kes kavatseb oma A ja O sinna üle tuua.

Undi talu upub masinaisse

Veel reedel seisid Undi talu kaks Saksa päritolu niidukit tööta, üks varju all ja teine hoovis, tänaseks on aga mõlemad niidumasinad põllul ja sellega on silotegu alanud.

Undi pole läinud kaasa moodsa ajaga, mil silomaterjal suurtesse pallidesse pakitakse. Anton Peek kasutab vana äraproovitud meetodit: ta paneb silo hoidlasse. Sööt on sealt käepärane võtta, ei rikne ning 130 piimalehma ja veerand tuhat muud karilooma saavad kenasti toidetud.

Undi peremees pole läinud kaasa ka kallite lääne masinate ostmise lainega, vaid on püüdnud läbi ajada vanadega. Need on tulnud odavalt kätte, targad vanade masinate tundjad ja parandajad on talul aga kogu aeg käepärast olnud.

Üks neist on Kalev Leinus, keda peremees nimetab kuldsete käte ja haruldase peaga meistermeheks. Teine on oma poeg Tõnu, kes on nüüdseks 25 aastat vana ja kes kõikidest masinate hädadest üle on. Masinate peale meister on teine poeg Peetergi, kes on küll valinud masinakauge ala: ta õpib juristiks.

«Masinaparaadi juhatan mina ise,» ütleb peremees. Tema sõnul pole Tarvastu vallas kuskil mujal nii palju masinaid. Tükiarvu ta nimetada ei oska ja loendaminegi läheks ehk sassi.

Anton Peek näitab varju all seisvat suurt Vene sõjaväe veokit, mis panevat 15-tonnise koormaga üle küntud maa, nii et tolmab, ning niisama rasket koormat kandvat Volvot, mis sobib vilja ja muude raskete kaupade veoks. Masin oli tallu sattumise ajal olnud õige sandis seisundis.

Nii suurt masinamürakat nagu T-170 vaevalt paljudel on. Aga sõnnikulükkamine on just see töö, mis jõulist tööriista nõuab.

Varju all on reas mitu rasket traktorit T-150. Need on täiesti korras varumasinad, mis on vajadusel iga hetk võtta. Paljud nimetavad seda Vene traktorit maarikkujaks, ent Peegil on sellest kujunenud tavaline mullaharimisriist.

Põllule saadab ta need topeltratastega, olgu muld liialt pehme või mitte. Mitu rattapaari väldib mulla liigset tallamist ja traktoristidki on rahul - masin liigub sujuvamalt.

Kombaine on kaks: üks Saksa päritolu ja teine Krasnojarskis valmistatud Jenissei. Peremehe kogemuste järgi teeb siberlane parema töö.

See, kust Undi talu kõik need masinad saanud on, oleks pikk jutt. Osa on Tarvastu kolhoosi pärand- ja osa pankrotivara, mõned talunikud loobusid nii põldudest kui masinast ja mõned andsid oma vana masina võla katteks. Nõnda on Anton Peegil hulk traktoreid, kaks kuivatit ja mitu aastat ka oma väike saekaater, mis eelmisel nädalal tiksus karjaaiaposte tehes.

Viisteist aastat oma talu peremees

Kõik algas sellest, et värskelt sõjaväest tulnud mees ostis oma pere jaoks saja-aastase lagunenud elamu, mis oli nõgestesse uppunud. 1989. aastal kasutas ta teisena vallas heauskseks talunikuks saamise võimalust ja hankis endale tollase taluseaduse alusel 50 hektarit maad. Enne seda oli ta Tarvastu kolhoosi elektrik ja väiksemat mõõtu ülemus olnud.

«Mõtlesin, et teen 50 hektarit maad korda, harin seda, võtan mõned loomad ja elan närve kulutamata rahulikku pereelu,» räägib Anton Peek viieteistkümne aasta taguseid mõtteid.

Praegu kasutab Undi talu aga 955 hektarit maad, sellest pool kuulub talule. Kariloomade arv, nagu juba öeldud, on kasvanud neljasaja piirimaile. Pole vähe neidki ümberkaudseid inimesi, kellele Undi teenistust pakub.

Arvamus

Jaan Lukas,
Tarvastu vallavanem

Undi talu peremees Anton Peek võtab julgelt ette ja sellest võidab terve vald. Jätkugu tal tervist ja jõudu see ilus plaan teoks teha!

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2