| |
|
 |
Everti talu perenaine Kadri Vollmann näitab ristikivi, mis on talu piire tähistanud.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Kivid võivad olla nii nuhtlus kui varandus
15.04.2008 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Paljude kunagiste ja praeguste põlistalude ümbrusest võib leida samblasse kasvanud ristiga piirikive.
Viiratsi vallas Saarekülas Everti talu maadel teab perenaine Kadri Vollmann olevat viis niisugust kivi. Enamikule neist on risti raiunud tema vanaisa, viimase aga paigutas 1938. aastal oma kohale tema isa. Osa märgistatud kive leidis peremees Jüri Vollmann talude taastamise aegu, mil ta koos maamõõtjatega Everti piirid läbi käis. Möödunud neljapäeval avastas aga perenaine ühe väiksema teeristis, mis eraldab nende talu naabrite omast.Ühte naabri maale jäänud ristikivi näidates ütleb Kadri Vollmann, et kunagi läks selle juurest piiri mööda kuuskede rivi. «Ristikive hakati kasutama 1860. aastatel, kui eestlased asusid maid välja ostma,» teab ta. «Algul tegid seda jõukamad talud, hiljem sai maade tähistamise vajadusest komme.» Niisuguseid kive pandi Kadri Vollmanni jutu järgi taludes paika eri aegadel. «Kui näiteks peremees maad poegade vahel ära jaotas, tekkisid ju uued piirid.» Mõnel pool oli olnud kombeks ka talu nimi kivisse raiuda. Kividel erisugune saatus Ristid raius kividesse ikka peremees. Vollmannide piirikivid on enamasti tavalised, kuid on mõni sellinegi, mille kahele harule on otsa raiutud teistpidine joon. Perenaine ütlemist mööda valiti piirikivi alati nii suur, et selle jõuaks kohale viia. Kui vajalikus kohas oli suuremat sorti rahn olemas, raiuti tähis sellele. «Everti talul olid väga käänulised piirid, seepärast oli piirikive palju,» räägib Jüri Vollmann. Siit läheb jutt nende kadumisele. Arvukalt ristikive lükati kolhooside aegu maaparanduse käigus senisest asukohast suurtesse hunnikutesse ning sealt sattus neid rohkesti killustiku tarvis purustajasse. Palju piirikive on kindlasti maasse vajunud või võssa ja rohtu kasvanud. Või siis ei paista nende rist enam sambla alt välja. Jüri Vollmann nendib, et pärast sõda võtsid võõrvõimu käsilased mõnel pool ette aktsiooni, mille käigus kaevati ristikivid kui kulakluse sümbol välja ja hävitati. Vollmannide perel on album vanade fotodega. Ühel neist on põld, mis on suuri kivirahne nii täis, et mõnes kohas ei näi olevat astumisruumigi, ometi on neist mitme põlvkonna jooksul jagu saadud. Paljudest kerkisid mitmesuguste hoonete seinad ning mõnel pool said kuivenduskraavid kivikindlustuse. Kivi puhkamiseks Üks kivi on aga koha leidnud Everti elumaja seina ääres. Sellel armastanud istuda Kadri Vollmanni vanaisa. Kui seda kivi terasemalt uurida, võib märgata, et töökad käed on selle puhkamispaigaks muutmisel veidi kaasa aidanud. Põllukive veeti Evertil ka hunnikutesse, et neid sealt vajaduse korral võtta oleks. Äärtesse pandi suuremad rahnud ja keskosa pilluti täis väiksemaid. Nii tekkisid kuni paari meetri kõrgused vared, mis meenutavad tänapäeval mitmel pool tehtavaid puukuhje. PIIRIKIVI Mõnel pool oli kombeks piirikive nihutada, et naabri arvelt maad juurde saada. • Mõne peremehe kohta öeldud koguni, et küüned on tal alati enda poole, väljapoole on need vaid piirikivi lükates. Allikas: internet
|
Vanemad uudised .