| |
|
 |
Turvavööta sõidu pärast pidi politseiauto juurde pabereid vormistama minema paarkümmend juhti. Et mõnes autos oli rihm kinnitamata mitmel inimesel, ühes koguni kõigil neljal, oli rikkujaid veelgi rohkem.
Foto: Elmo Riig |
|
Turvavööta sõit viis kümned eeskirjade rikkujad loengusse
15.03.2007 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eilsel reidil Viljandis jäi politseinikele tunni aja jooksul vahele paarkümmend turvavööta sõitjat, kes said valida, kas maksta trahvi või kuulata loengut rihma kinnitamise kasulikkusest.
«Loodame, et olles loengu ära kuulanud, mõistavad nad turvavöö vajalikkust ja räägivad kuuldu tuttavatele edasi,» ütles Lõuna politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissar Alvar Pähkel. Enamik kella 14—15 Reinu teel bowling’uklubi juures kinni peetud juhtidest valiski paar tundi hiljem alanud loengu, kuid mõni otsustas ka 300-kroonise trahvi tasumise kasuks. Põhjenduseks väitsid nad enamasti, et loengu aeg lihtsalt ei sobi. Ettevõtja Raivo Riisa eelistas trahvi maksta seetõttu, et ei arvanud loengus midagi uut kuulvat. «Räägitakse, et rihm tuleb peale panna, aga seda öeldi juba kooliski,» lausus ta. «Minu meelest peaks turvavöö olema igaühe enda asi.» Pilt on kurb Liiklustalituse vanemkomissari hinnangul polnud eile turvavööta tabatud juhtide suures arvus midagi erilist, sest tunnise reidi jooksul kogunebki neid enamasti 20—30. «Maanteeameti statistika järgi kasutab turvavööd 60—70 protsenti Eesti liiklejatest ning Viljandis on see suhe umbes sama,» ütles ta. Veelgi kurvem pilt avaneb lasteaedade juures, kus politseinikud on juba poolteist nädalat igal hommikul kontrollimas käinud. «Vaid 20—30 protsenti lastest kasutab turvavarustust, sageli kõõluvad nad lausa püsti seistes akna peal või istmete vahel,» nentis Pähkel. «50-kilomeetrise tunnikiirusega otsekokkupõrkes lendab laps aga vastu seljatuge või esiklaasi samasuguse jõuga nagu viiendalt korruselt kukkudes.» Esialgu pole lasteaedade juures vahele jäänutele trahvi tehtud, vaid hoopis kingitud lastele karumõmmi näoga turvavöö pehmendajaid. Liikluspolitseinikud loodavad, et sellise lähenemise korral saavad lapsed turvavöö tähtsusest paremini aru ja hakkavad mõjutama ka vanemaid. «Meie ülesanne pole ju trahvidega riigieelarvet täita, vaid inimesi kaitsta,» toonitas Pähkel. «Kahjuks aga on trahv sageli ainus abinõu, et panna liiklejat turvavööd kasutama.» Kinnitamata rihm tõi aastaga kuus surma Nagu näitavad maanteeameti andmed, oleks eelmisel aastal 35 liiklusõnnetuses surma saanud inimest ellu jäänud, kui neil olnuks peal turvavöö. Viljandimaal hukkus mullu avariides 11 inimest, kellest kuus pääsenuks kinnitatud rihma korral tõenäoliselt eluga. Mitu eilse reidi käigus vahele jäänut ütles, et maanteel panevad nad alati rihma peale, kuid linnas on vahemaad lühikesed ja kiirused väikesed. Alvar Pähkli sõnul ei maksa ennast aeglasest sõidust petta lasta, sest ka väikese kiirusega tehtud õnnetus võib traagiliselt lõppeda. «Paari viimase aasta jooksul on Viljandimaal olnud kaks liiklusõnnetust, milles kinnitamata turvavööga inimene hukkus vaid 40-50-kilomeetrisel tunnikiirusel juhtunud avariis,» rääkis vanemkomissar. UURING Läinud aasta EMOR-i uuringute järgi kinnitab turvavöö 81 protsenti autojuhtidest. Esiistmel sõitjatest peab turvavöö kinnitamist oluliseks 84 protsenti, tagaistmel teeb seda aga vaid 42 protsenti. Lastega sõites kinnitab turvavöö 85 protsenti inimestest. Allikas: maanteeamet
|
Vanemad uudised .