Elektrikud lõõbivad vahel isekeskis, et elekter omasid ei löö. Kuigi tegemist on naljaga, näitab see siiski, et inimene peab oma teenistusse rakendatud ohtlike jõududega ettevaatlikult ümber käima.

Kuigi tuli on vanim loodusjõud, mida inimene kasutama hakkas, ei oska paljud veel tänapäevalgi temaga toime tulla. Eks õnnetusi juhtu igal pool, kuid Eesti on tulesurmade osas Venemaa järel maailmas teisel kohal. Igal aastal tuleb meil 100 000 elaniku kohta 12 põlengus hukkunut.

Tänavu on Viljandimaal punase kuke ohvriks langenud juba üheksa inimest. Elanikke on maakonnas aga kõigest 58 700. Mõnikord saavad leegid alguse ilma mingi nähtava põhjuseta, kuid liiga sageli on tegemist inimeste endi hooletusega.

Laupäeval läks kaks korterit põlema, sest inimesed olid suitsetades magama jäänud. Päästeteenistuse andmetel on see üks tavalisemaid tulekahjude põhjusi.

Seekord märkasid mõlemas kohas põlengut naabrid. Kui nende silmad ja ninad poleks nii teravad olnud, oleks ohvreid võinud olla rohkem kui üks.

Praegu kestab advendiaeg ning varsti on jõulud ja aastavahetus. Lahtist tuld kasutatakse tunduvalt rohkem kui muidu, sest põletatakse küünlaid ja tehakse ilutulestikku. Et elav tuli rõõmu asemel kurbust ei tooks, tuleks olla sellega eriti hoolikas ning jälgida, et midagi kergesti süttivat läheduses poleks.

Ka elektriseadmeid on praegu tavalisest rohkem käigus, sest valmistatakse vaagnate viisi roogasid ja pannakse vilkuma elektriküünlad. Nendegagi tuleks hoolikas olla, sest kasutatavate seadmete suur hulk võib kaasa tuua ülekoormuse ja suvi läbi tolmu kogunud elektriküünlad võivad olla kahjustada saanud.

Peamine on meeles pidada, et ettevaatlikkus ei maksa midagi, ettevaatamatus aga küll. Nii tuli kui elekter on inimese suurimad abimehed, kuid võivad osutuda ka tema surmavaenlasteks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0