Keskerakond, tule mõistusele!
(2)
14.12.2004 00:01
Mark Soosaar, sotsiaalliberaal Robert Lepikson, sotsiaalliberaal
Kommenteeri | Loe
kommentaare
MEIE, RIIGIKOGU sotsiaalliberaalide mõõt sai täis neil
kevadpäevil, mil Keskerakonna suur juht tegi visiidi Moskva meeri juurde ning
raehärrade kohtumine osutus vaid suitsukatteks läbirääkimistele valitseva partei
Ühtne Venemaa liidritega. Meie parlamendi keskfraktsioonist lahkumise üks põhjus
oli asjaolu, et lihtliikmete selja taga aeti meie riigi ametlikust
välispoliitikast erinevat diplomaatiat. Me ei saanud toetada arenguid, mis
viivad demokraatia teele asunud Eesti riigi lõhestumisele.
Praegu teeb meid äärmiselt murelikuks Keskerakonna otsus sõlmida koostööleping Venemaa võimuparteiga hariduse, kultuuri ja majanduse valdkonnas. Mida tähendavad need 125 miljonit krooni Venemaa eelarves lähivälismaal elavate kaasmaalaste hariduse ja kultuuri toetamiseks? Kas see ongi sama summa, millele otsitakse käpiknukku Eestis ja Lätis? Milleks on see raha plaanitud? Võib-olla hoopis plakatinäituse korraldamiseks Eestis, lähenevad ju omavalitsuste valimised, või Keskerakonna kosmonaudi Kuule lennutamiseks. BNS-i pressiteatest lugesime ühemõtteliselt, et vennasparteidel on kavas majanduskomisjon moodustada, mis tegeleb selliste ülitähtsate probleemidega nagu gaas, nafta ja raudtee. Nende kolme märksõna taga on idanaabri selgepiirilised strateegilised huvid. Venemaa igipõline geopoliitiline iha raiuda lai kolmepoolne aken Läänemere idakaldale ja olla meie majanduse kraanikeeraja pole kustunud ega kustu. MEIE KAHTLUSED Keskerakonna juhtide initsiatiivi suhtes muutuvad üha tugevamaks laiemas poliitilises kontekstis, kus demokraatlik maailm tunneb muret arengute pärast Venemaal. Moskva selged poliitilised vihjed Eesti ja Läti aastatetagusele okupatsiooniikkest vabastamisele ning kutse kolme Balti riigi presidentidele tulla Suure Isamaasõja võiduparaadile näitavad Kremli soov haarata meie rahvusriik tagasi oma mõjusfääri. Pole vaja eriti kaua ajalooraamatut lehitseda, et leida üles need päevad, mil Venemaa poliitiline fassaad säras kui vastehitud nääripuu ning samal ajal osteti tagaukse kaudu üles riigikukutajaid naabermaades. Tallinnas on rublade toel võimu püütud haarata detsembris, mais, juulis ja septembris. Ja mõnel korral on see isegi õnnestunud. Mis oleks ilusam ja sümboolsem kui sõlmida piirileping 2. veebruaril Tartus? Oli ju Eesti Vabariik esimene, kes rahulepinguga tunnistas nõukogude Venemaa eksistentsi! Selles meie välisministri ühemõttelises ettepanekus sisaldub eesti rahva ja riigi üksmeel. Ajal, mil ootame Venemaalt selget vastust, on sobimatu topeltvälispoliitikaga meie lootusi hägustada. KESKERAKONNAL VÕIVAD olla küll head kavatsused, kuid kui nad ei suuda pikemat aega Toompeal võimul olla ega oska parlamentaarsete vahenditega Eesti ühiskonda demokratiseerida, on ebatõenäoline üllaste eesmärkide saavutamine meist palju suuremal Venemaal. Me ei usu, et erakond, kes ei oska koostööd teha teiste erakondadega oma riigis, oleks võimeline kaitsma eestlaste ja siin elavate teistest rahvustest inimeste huve suhtluses suurriikidega. Eriti aga alustatavas koostöös naaberriigi võimuerakonnaga, kelle suurriikliku poliitika tagajärg on kriis Ukrainas ning kes omal maal pole suutnud ära hoida rahvaste veresauna. Või on ehk see leping juba pikka aega kestnud kokkumängu legaliseerimine? Tahame teile, endised ausad erakonnakaaslased, meelde tuletada, et teie juhtide tänaseks kavandatud lepingu sõlmimisega langeb ajalooline vastutus kõigi keskerakondlaste südametunnistusele. Mõelge veel kord, millisesse valgusesse seate te meie väikese kodumaa oma kavatsetava sammuga nüüd, mil kuulume Euroopa Liitu, kus kõigi liitlaste ühismure on ebademokraatlikud protsessid Venemaal? Nüüd, mil Keskerakond muutub Putini partei käepikenduseks Eestis, võtame endale vabaduse kutsuda üles keskerakondlasi lahkuma parteist ja kõiki nende valijaid tulevikus mitte toetama Keskerakonna võimupüüdlusi. Ühele endast lugupidavale Eesti Vabariigi kodanikule ei ole teps mitte sobilik toetada sellise erakonna võimuleupitamist, kelle ambitsioonid viivad meid tagasi lähivälismaa staatusesse. ON SIILILEGI SELGE, et Keskerakond püüab täita kohta, mida ei suutnud saavutada Vene parteid Eestis, sest viimaste suutmatus kokku leppida ja isiklikud ambitsioonid nurjasid rahvuslikul alusel asutatud suurerakonna loomise. Tõsiasi on ka see, et Keskerakond üritab võimule saada venelaste häälte toel. See aga on ütlemata suur eksitus, sest suurem osa Eestimaa venelastest toetab meie lootusi ja pingutusi ühtses Euroopa Liidus. Kinnitame teile, head lugejad, et oleme kahe ajaloolise naabri — Eesti ja Venemaa — heade suhete tulised pooldajad, kuid meile ei ole vastuvõetav väikese venna staatus rahvusvahelises pimesikumängus. Eriti juhul, mil eesmärgi saavutamiseks kasutatakse keerdkäike naaberriigi sisepoliitika abil.
|