Horvaatia piirivalvur käskis tal kogu seljakoti lahti pakkida, nii et lõpuks oli terve piiripunkti ala tema träni täis. Kotist ei leitud midagi keelatut ning kui mees oli asjad kokku pakkinud, lubas piirivalvur tal lahkuda, ent samas suunas, kust ta oli tulnud.

Kui matkaja üritas selgeks teha, et tahab hoopis Sloveeniasse edasi astuda, teatas piirivalvur, et sloveenlane teda riiki ei luba.

«Lubab küll, meil on viisavabadus,» üritas eestlane selgitada.

«Ei luba,» oli piirivalvur endas kindel.

Lõpuks lepiti siiski kokku, et turist võib teise riigi poole edasi astuda. Kui ta paar sammu oli teinud, hõikas piirivalvur järele: «Aga kui tema sind sisse ei lase, siis mina sind ka tagasi ei luba!»

Pärast väikest mõttepausi otsustas turist Sloveeniast loobuda.

Tagantjärele oli päris lõbus mõelda, kuidas mees oleks jäänud kahe piiri vahele mõneks ajaks elama.

Selle idee on ära kasutanud Steven Spielberg oma filmis «Terminaal».

Suve keskel nägin kinos filmi reklaami ja selle põhjal otsustades tundus tegemist olevat geniaalse linateosega. Ühest segase oleviku ja minevikuga Ida-Euroopa riigist pärit umbkeelne turist jääb lennuväljale lõksu. Dokumentide põhjal pole teda olemas ning seepärast ei pääse mees ei edasi ega tagasi.

Reklaamis toodud stseenide põhjal otsustades tundus «Terminaal» olevat väga hea komöödia, milles on piisavalt absurdi, kuid mille tegevus jääb siiski reaalsuse piiridesse.

Kui ma kolm kuud hiljem filmi ära olin vaadanud, valdas mind lõputiitrite ajal pettumus. Suurepäraste võimalustega süžee oli vaatajateni toodud kõige lihtsamate klišeede abiga. Peategelane on hea, aus, õiglane ja abivalmis ning tagatipuks kuldsete kätega. Paha on korralikult paha. Stjuardess on kohustuslikus korras seksikas, vallaline ja käib ühe rikka mehe käest teise kätte. Otsib armastust, kuid leiab seksi.

Loodetavasti ei röövi ma mõtlevatelt inimestelt filmi vaatamise rõõmu, kui ütlen, et lõpp on õnnelik. Oli ka häid kohti, kuid need olid etteaimatavad ja varem reklaamlõigus nähtud. Üllatusi ei pakutud.

Sellest süžeest võiksid üritada oma filmi teha Euroopa filmitootjad, kõige huvitavam oleks näha aga Vene stsenaristide ja režissööride varianti. Korralik annus vene absurdi teeks sellest tõelise maiuspala. Eriti lõbus oleks veel ümber pööratud variant: õnnetu ameeriklane Šeremetjevo lennujaamas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0