Kultuuriakadeemias välja pandud näituse koostaja arhivaar Tiiu Oja on üks väheseid inimesi, kes saab oma silmaga näha sajanditevanuste aadlivappide originaale, sest need on oma vanuse ja harulduse tõttu erihoiul. Näitusele on välja pandud fotokoopiad. Foto: Peeter Kümmel

Rootsi kuningate ja Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keisrite antud aadlidiplomid ja -vapid pärinevad aastatest 1585—1793. Tegemist pole siiski pärgamendil olevate originaalidega, vaid nende fotokoopiatega, sest originaale hoitakse oma vanuse ja harulduse tõttu erihoiul.

Näituse koostaja arhivaari Tiiu Oja sõnul on näitusele välja pandud vapijoonisega aadlidiplomite fotod vähendatud. Tegelikkuses on need tunduvalt suuremad. Näiteks vanim arhiivis olevaist on mõõtmetega meeter korda meeter.

Aadlitiitli saajad olid peamiselt sõjaväelise taustaga. Ehkki enamik neist olid välismaalased, sattus hulka ka eestlasi.

«Rahvuse taha aadlikuks saamine ei jäänud, oluline oli ustavus keisrile ja temale osutatud teened,» rääkis Oja. «Oli ka selliseid päris tavalisi sakslasi, kes tulid Saksamaalt ja said teenete eest üpris ruttu aadlitiitli. Siin oli seda lihtsam saada, sest konkurents oli väiksem,» lisas ta.

Diplomiga oli kaasas aadlivapp ja saajal selle kujundamisel suurt sõnaõigust ei olnud. Vaid siis, kui isiku perekonnal oli varem oma perekonnavapp olnud, võeti see aadlivapi tegemisel aluseks.

Aadlitiitlite andmine lõpetati XX sajandi alguses. Tiiu Oja andmetel andis viimase teenistusaadlitiitli Eestis välja 1903. aastal Vene keiser Nikolai II. 1922. aastal tühistas Eesti Vabariigi valitsus kõik seisused.

Teenistusaadlitiitel postuumselt

XIX sajandil jagas Vene riik ohtralt teenistusaadlitiitleid ja erinevalt varasemast oli seda võimalik taotleda. Tiiu Oja jutustab mehest, kes oli 30 aastat töötanud kubermangu valitsuse registraatorina. Pärast mehe surma esitasid tema naine ja viis poega senatile taotluse, et mehele antaks aadlitiitel postuumselt. Tiitli sai too surnud registraator ja ka tema perekond.

Kõige vanem näitusel oleva aadlidiplomi on välja andnud Rootsi kuningas Johan III Hans Wartmannile 15. juulil 1585. aastal. Šotlane Wartmann oli Rootsi sõjaväes ja tal õnnestus oma sõjaväega Vene väed Rakvere all puruks lüüa. Selle eest sai ta aadlitiitli.

Tiiu Oja sõnul on Wartmanni aadlivapi puhul tegemist nii-öelda rääkiva vapiga.

«Kes vähegi teemat tunneb, see suudab sealt välja lugeda, mille eest aadlitiitel anti. Selliseid vappe, mis lisaks diplomil olevale tekstile kirjeldavad tiitlisaaja teeneid, on palju,» rääkis ta.

Oja jutu järgi oli see diplom pikka aega vanim, mis nende arhiivis leidus, kuid üsna hiljuti said nad ühest erafondist juurde kaks vanemat diplomit. Vanim neist pärineb 1513. aastast.

Koopia originaaliga samaväärne

Valdav osa diplomeist on tänapäeva jõudnud Eestimaa Rüütelkonna arhiivi kaudu, mis on kõige vanemate dokumentidega arhiiv Eestis. Sellest võib leida andmeid aastatest 1240—1922.

1728. aastal anti Venemaal välja seadus, mille järgi pidid kõik aadliseisusega isikud end immatrikuleerima ehk rüütelkondades registreerima. Seepeale võtsid diplomisaajad või nende omaksed tunnistused näppu ja läksid oma staatust tõestama.

Et osade diplomite originaalid olid Rootsis Rüütlimajas hoiul, taotleti vajadusel sealt esitamiseks koopiat. Tihti jäid aga nii originaalid kui ka koopiad rüütelkonda ja on tänu sellele säilinud tänini.

Tiiu Oja sõnul on ligikaudu 250 aastat vanadel koopiatel, mis on detailiselt originaali järgi joonistatud ja millelt puudus vaid kuninga pitsat, praeguseks enam-vähem originaali väärtus. Enamik neist ongi meie kätte jõudnud rüütelkondade arhiivi ja teiste arhiivide kaudu.

Seda, et kellegi kodunt mõni välja tuleb, juhtub väga harva. 1970. aastatel oli juhus, kui Saaremaalt leiti terve kirst vanaaegsete dokumentidega ja muuhulgas olid seal ka aadlidiplomid. Töömehed üritasid neid esialgu põletada, aga pärgament teadupärast ei põle. Õnneks said õigel ajal jaole asja tundvad inimesed.

Originaaldiplomeid on säilinud saja ringis, koopiaid ehk veidikene rohkem. Tiiu Oja hinnagul on säilinud ehk vaid 10% väljaantud diplomitest, mis olid Eestiga seotud. Et Lõuna-Eesti kuulus Liivimaa alla, on väga palju siinse rüütelkonna vappe praegu hoiul Riias.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5