| |
|
 |
Kopra talu konverentsisaalis on Narva-Jõesuu sanatooriumist muretsetud tiibklaver, millel Rudo Puks vahel külalistele esineb.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Kopra talu asub eksponeerima mulgi kultuuri
14.11.2007 00:01
Egon Valdaru, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandimaa Kopra turismitalu peremees Rudo Puks on viimase kahe aasta jooksul tallu investeerinud üle nelja miljoni krooni ning nüüd on seal tööd tema sõnul lõpukorral.
Aasta tagasi jõuti talus järeldusele, et majutuskohti napib. «Olime 2006. aasta suvel kahevahel, kas rajada neid juurde või mitte. Otsustasime, et kui mulk saab presidendiks, alustame ehitust, kui aga võidab Arnold Rüütel, magame edasi. Kaks tundi pärast Toomas Hendrik Ilvese presidendiks saamist helistasin ehitusmeestele, et nüüd hakkame tööga pihta,» muheleb Rudo Puks.Lähtuti Saksa turistidest Investeeringu suuruseks kujunes kolm miljonit krooni. 500 000 krooniga toetas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet. Praegu on juurdeehitis, millega talule lisandus 30 majutuskohta, valmimas, jäänud on viimistlustööd. «Külalisi oleme vastu võtnud juunikuust peale. Ühtekokku suudame nüüd talvisel ajal öömaja pakkuda 65 inimesele. Suviti on taluromantika austajatele 55 magamiskohta veel neljas aidas,» räägib peremees. Oma sõnul lähtus ta juurdeehitist planeerides Saksa turismispetsialisti nõuannetest ning klientidena näeb ta meelsasti ka välismaalasi. Majutuspaiga laiendamisega samal ajal rajati talus uued maa-alused kanalisatsiooni- ja veesüsteemid ning parkimisplatsid. Käsil on katlamaja ehitus, soojatrassid on juba valmis. «Praegu kütame õliga, aga uues katlamajas läheme üle rohelisele kütusele. Paigaldame sinna niinimetatud kõigesööja katla, mida kavatseme kütta peamiselt puuga, aga millele sobivad ka vili ja põhk,» kõneleb peremees ning lisab: «Pärast nende tööde lõppu teeme talule veel haljastusprojekti ning siis on siin kõik valmis. Suuri investeeringuid lähitulevikus plaanis pole.» Eksponeerib mulgi kultuuri Rudo Puksi sõnul töötavad talus teenindajate ja kokkadena ümbruskonna naised. «Kohalikud memmed on väga toredad. Et üritan vanu traditsioone elustada, löövad inimesed innukalt kaasa,» lausub ta. «Viimastel aastatel on turismiga tegelejad keskendunud paikade eripära väljatoomisele. Eestis on hästi säilinud kolm algupärast kultuurisuunda: setu, kihnu ja mulgi kultuur,» kõneleb Puks. «Saarlased on oma identiteeti ja kultuuri kaotamas. Saare õlu pole enam saarlaste oma, isegi saare vorsti ei tehta enam Saaremaal,» toob ta näiteid. «Meie kavatseme oma talus järjest rohkem rõhuda mulgi kultuurile, mis on vaikselt vaka all olnud,» toonitab Puks. «Mulgi toidud, nagu mulgipuder, mulgikapsad ja oad, on meie menüüs alati tähtsal kohal olnud. Lisaks otsime juurde vanu ja unustatud retsepte.» Küpsetab liha keskaegsel moel Hiljuti oli Rudo Puks avastanud, et Mulgimaal on kunagi tehtud Soomes tuntud kalaleiba. «Vladislav Kor˛etsiga tegime seda hiljuti siin televisiooni võttegrupi silme all,» tähendas ta. Televisioonis võis Kopra talu peremeest näha ka sel suvel saates «Puhka Eestis», kus ta õpetas, kuidas küpsetada tervet lammast. Spetsiaalne grillimisruum valmis Kopra talus eelmisel aastal. Suurte loomade küpsetamist on Rudo Puks õppinud välismaa reisidel, näiteks Argentinas. «Seal nägin, kuidas grilliti kitse,» meenutab ta. Puks ütleb, et kuigi metsloomi liigub ümbruskonnas palju, külalistele nad küttimisvõimalust ei paku ning grillimiseks kasutatavad loomad ostavad jahimajanditest. Suurtel üritustel on tervelt küpsetatud loomad Puksi ütlemist mööda väga populaarsed. «Hiljuti pidasid siin pidu advokaadid ja sõid suure metssea korraga ära,» muigab ta. «Paneme terve looma korraga ahju. Suuri lihakehi hoiame 120-kraadises kuumuses 12 tundi ja rohkemgi. Kõrgema kuumuse puhul kõrbeks pealmine osa muidu ära ja liha muutuks kuivaks,» selgitab Puks. «Uue tehnoloogia järgi süstime loomadesse soolalahust — see hoiab liha mahlasena. Näiteks 70-kilose sea sisse süstime 30 liitrit vett, mis küpsetamise käigus vaikselt välja tuleb.» Järgmisel suvel on Puksil kavas tallu ehitada ka spetsiaalne härjaküpsetusalus. «Selle mõtte sain vanadelt piltidelt, millelt on näha, et Eestis on nõnda laadaplatsidel härgi küpsetatud. Olen niisugust küpsetusviisi näinud Rootsis ja Austrias,» räägib ta. Koostöö toimib üle Eesti Rudo Puks ütleb, et kui talus ehitustööd valmis saavad, üritavad nad oma külalistele järjest rohkem huvitavaid ja lõbusaid tegevusi pakkuda. «Spordile me väga ei rõhu, sest keskendume keskealisele rahulikule klientuurile,» nendib ta. «Meie kaubamärk on kobraste ja teiste loomade elujälgede vaatlemine ümberkaudsetes metsades.» Puksi jutu järgi on talu peamine sihtgrupp eestlased. «Välismaiste klientide siia meelitamiseks tahame Eesti teiste piirkondade suurte turismiasutustega koostööd teha ja pakkuda umbes nädalasi pakette, mille jooksul inimesed viibivad paari päeva kaupa Eesti eri paikades,» selgitab ta. Eelmise aasta suvel investeeris Kopra talu 200 000 krooni selleks, et sinna viiv kruusatee kahekordse pindamise tulemusena tolmuvabaks muuta. «Mõistsime, et korralik tee on väga oluline. Pärast selle valmimist on siia juhuslikke uudistajaid tunduvalt rohkem sattunud,» põhjendab peremees. KOPRA TALU • Alustas turistide vastuvõtmist 2000. aastal. • Suvel on töötajaid kuni 15, talvel 10. • Konverentsisaal mahutab 100 ja toitlustussaal 120 inimest. Vajaduse korral saab need kaks ruumi ühendada. • Suvel on talu võimeline vastu võtma kuni 2500 inimesega väliürituse. Allikas: Rudo Puks
|
Vanemad uudised .