Leedumaa Kretinga linna ja rajooni esindajatele meeldis nii vastvalminud Viljandi uusim purskkaev kui linn tervikuna. Rajooni aseesimees Juozas Mažeika proovis varbaga, kas kuumal päeval on ka purskkaevu vesi soe. Pildile jäid veel Leedu Seimi liige Virginijus Domarkas ja Kretinga linnapea Valerijonas Kubilius. Foto: Madis Luik

Kretinga linnapea Valerijonas Kubilius, kas olete esimest korda Viljandis?

Jah, kuigi Kretinga linnapea olen seitsmendat aastat. Tulime nii linna kui rajooni esindusega.

Endine Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Antanas Vinkus, kes pärineb Kretingast ja on linna aukodanik, soovitas sõlmida sõprussuhted just Viljandiga ning samuti kutsus meid siinne linnapea.

Kretinga ja Viljandi vahel küll on juba sidemeid, kuid omavalitsuste tasemel need puuduvad.

Me ei sõlmi veel ametlikku lepingut, enne ootame ära viljandimaalaste vastukülaskäigu. Seejärel loodetavasti ei suhtle üksnes Viljandi ja Kretinga omavalitsused, vaid ka koolid, kultuurimajad ja nõnda edasi.

Loodan, et meie koostöö areneb, kui üksteisega rohkem tutvume.

Mis muljed Viljandist jäid?

Käisime suures ettevõttes, kus valmistatakse aknaid ja uksi. See tehas ja kogu linn tervikuna jätsid hea mulje. Ringi liikudes mõtlesin kogu aeg sellele, mida siit eeskujuks võtta. Mulle meeldis linna kujundus. Tegime pilti kesklinnas, kus olid kirjas need linnad ja maakohad, millega Viljandi suhtleb. Fotot vaadates nähtu ei unune.

Viljandi on meist ees kommunaalmajanduse ja transpordi korraldamise vallas. Teil on need juba erakätes ning mõju avaldab konkurents. Meilgi on muudatused kavas. Seejärel on vaja luua reeglid ja tingimused ning vaadata, et nendest kinni peetaks.

Mulle meeldis Viljandi tervisekeskus: selle ruume rendivad perearstid. Meil kuulub polikliinik veel linnale. Praegu me remondime seda ja tuleb päev, mil ka meie need ruumid välja rendime.

Ütlesite, et Viljandi on ilus. Kretinga on samuti ilus linn.

Me ise arvame ka nii. Need kaks linna on võrreldavad rahvaarvu, vanuse ja ilu poolest. Kretingas elab praegu 22 000 ja rajoonis 46 000 inimest ning linn on Viljandist kolmsada aastat noorem. Viljandis on mitu järve, need annavad linnale palju juurde. Meil on aga meri ligidal, sinna on vaid kümme kilomeetrit.

Viljandis tegeldakse silmapaistvalt hästi kultuuri ja spordi arendamisega. See on ka meil pidevalt pilgu all. Projekteerime praegu raamatukogu, tahame ehitada tervise edendamise keskust ja remondime põhjalikult kultuurimaja.

Meil maavalitsuse roll järjest väheneb, sest ametikondlik juhtimine on viidud suurematesse keskustesse.

Meil räägitakse kõikide valimiste eel sellest, et omavalitsustele tuleb anda rohkem volitusi. Pärast valimisi see jutt ununeb.

Meie tahame saada piirkonda Euroopa Liidu tõukefondide raha, kuid ministeeriumid ei taha sellest kuuldagi. Muudkui kirjutame projekte, kuid neist rahuldatakse ainult 10—15 protsenti. Me ei saa isegi teada, miks meid rahast ilma jäeti.

Kui piirkonnad jagaksid ise oma raha, poleks vaja kulutada suuri summasid projektide ettevalmistamisele. Mõistsin, et teil on samad mured. Raha jagamist ei taheta enda käest ära anda, sest kelle käes on raha, see on tähtis nina.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0