Võhma saab riigilt laenu kustutamiseks küll raha, ent peab oma soojatootmise reorganiseerima. Foto: Peeter Kümmel

Rahandusministeeriumi ettepanekul peaks finantsraskustes Võhma üsna pea saama enam kui neli miljonit krooni soojalaenu intresside kustutamiseks.

Ligi 20 miljonit krooni võlgu olev linn on koos Rahandusministeeriumiga koostanud aastani 2009 saneerimiskava, mis oli eeldus riigilt finantsabi saamiseks.

Rahandusministeeriumi omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liivik kinnitas eile, et linna toetamise otsuse projekt on valmis.

Enam kui pool intressidest

«Arvatavasti saab Võhma raha kätte juba jaanipäevaks. Aga enne, kui linnavolikogu on saneerimiskava kinnitanud, ma summa suurusest ja tingimustest rääkida ei saa,» ütles Liivik. Võhmale raha andmise peab kinnitama ka valitsus.

Võhma linnapea Avo Põdra sõnul peaks linn saama 4,3 miljonit krooni, mis moodustab enam kui poole linna kurnava soojalaenu intressidest ja viivistest.

Saneerimiskava on linnapea iseloomustuse järgi range. «Näiteks palgatõusude osas on kulude kasv külmutatud, kuigi ega meil niikuinii jaksu neid tõsta poleks. Algul pakkusime, et suurendame lähematel aastatel teeremondi summasid, ent meile öeldi: «Kannatage veel, need kulutused ei ole hädavajalikud.»»

Kokkuleppe rikkumise korral on riigil õigus nõuda leppetrahvi. «Kui tahame tõsta osa koolile mõeldud rahast lasteaiale, peame selle enne kooskõlastama,» tõi Põder näiteks.

Miljonid, mis riigilt tulevad, lähevad kohe saatjale tagasi, sest soojalaen on võetud Rahandusministeeriumi vahendusel. Küll aga lõpeb seaduserikkumine, sest linna laenukoormus ületab praegu tunduvalt lubatud 60 protsendi eelarvemahu piiri.

Soojatootmine tuleb uuendada

Avo Põdra sõnul seab riik raha andes tingimuseks, et linn peab aastaks 2009 põlevkiviõlil põhineva soojatootmise ökonoomsemaks muutma.

«Tõesti on nii, et samal ajal kui maadleme vana soojalaenuga, peame kasutusele võtma uue lahenduse,» lausus Põder.

Linnapea sõnul on üks võimalus üle minna gaasküttele, ent Eesti Gaasil pole Võhmani 12-kilomeetrist trassilõiku plaanis ehitada enne 2010. aastat. Ettevõte muudaks meelt, kui ehitus tooks oluliselt rohkem tarbijaid ning et Paide ja Türi huvituvad samuti gaasist, on kokkuleppe saavutamine Põdra hinnangul võimalik.

«Hakkpuidukatlale saime hinnapakkumiseks 10 miljonit ja see on kallis,» hindas Põder.

Sulev Liiviku sõnul ärgitab riik omavalitsusi põlevkiviõli kasutamisest loobuma, et hoida sooja hinda elanikele vastuvõetaval tasemel. «Omavalitsusele ei saagi olla tähtsamat ülesannet kui oma elanike huvide eest seismine. Siiski ei ole saneerimiskava mingisugune dogma ja vajadusel saab selle ka üle vaadata,» lisas Liivik.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0