Üks inglise arhitektuuri pärle Birminghamis on põneva kellatorniga Rose Villa juveliiride linnaosas. Foto: ARHIIV

On kindel, et välismaalastele ei valmista Suurbritannia kultuuriga kohanemine raskusi. Mitte et saareriigi tavad ülejäänud Euroopa omadega sarnased oleksid, lihtsalt inimesed on väga abivalmis, positiivsed ja sõbralikud.

Paratamatult tekib kontrast Eestiga. Meil ei ole veel piisavalt hea teeninduse kogemusi ja vastutulijate nägudelt peegeldub nii tänaval kui bussis ikka veel üleminekuriigi surutis.

Süsteem soosib õpilast

Kultuuri- ja haridussüsteem on Suurbritannias põhjalikult läbi arutatud ning korraldatud. Keskkoolis valivad õpilased tulevikuplaanidest sõltuvalt neli kuni viis õppeainet.

Kuigi selline süsteem soosib õpilast, võib õppimise populaarsusele vaatamata märgata kohalike noorte üpris kitsast silmaringi. Enamik ei tea veel ülikooli lõpukursuselgi, millega tulevikus leiba teenida tahab.

Tähtsamates ülikoolides tudeerib kuni 40 000 üliõpilast, kelle tarvis on ehitatud isegi Viljandi-suurused linnad, rääkimata tuhandetest kultuuri- ja lõbustusasutustest.

Nii nagu Eestiski, on kultuur ühiskonnas väga tähtsal kohal. Kuigi repertuaariteatrid on enamjaolt välja surnud, on projektipõhised ettevõtmised populaarsed. Loomulikult ei puudu üheski linnas oma muuseum, suur kontserdisaal ja noortekeskused.

Tasub meeles pidada, et Viljandi on üks Euroopa väiksemaid linnu, kus on kindla trupiga teater. Ka siinse väljasuremisohus kino üle tasub viljandlastel uhkust tunda: Inglismaa mõistes oleks Viljandi vaid suurem küla oma pubi ja kohaliku kultuurimajaga.

Tööpuudust ei tunta

Tööpuudust Lääne-Euroopa saareriigis ei tunta. Tänavatel ei kohta ka kerjuseid või prügikastiinimesi. Neile on linn ehitanud magala tüüpi elurajoonid ning vaeste ainus kohustus on leida lihtne töökoht ja maksta valitud arved. Niisuguseid magalaid on suurlinnades palju ja neis pannakse toime ka suur osa kuritegudest.

Kui meie hoidume ainult öösiti kõrvalistes paikades käimast, siis Inglismaal on kuritegevus mitu korda mastaapsem. Ei möödu päevagi, mil kõrvaltänavast ei kao sõiduauto, seal ei leia aset rööv või kallaletung.

Selleni on viinud ajaloo vältel välja kujunenud ühiskonnaklassid, rassikonfliktid ja noorte subkultuurid. Samas on multikultuursel ühiskonnal palju eeliseid: odav võõrtööjõud toob riigile kasumit, koolilapsed saavad nii kultuurilisi kui keelelisi kogemusi ja teisi rahvusi õpitakse paremini mõistma.

Tüüpilises Suurbritannia tänavapildis ei puudu ükski nahavärv. Inglismaale on tuldud igast maailmajaost, kaasa arvatud Ida-Euroopast. Ei ole haruldane, et Londoni ja Manchesteri lennujaamades kuuleb eesti keelt.

Juhtusin rääkima kahe Viljandimaa prouaga, kes tänu lihtsale vabrikutööle ja Eesti keskmisest neli korda suuremale palgale olid välismaal töötanud juba aastaid. Oskamata sõnagi inglise keelt, on mitmed teisedki kaasmaalased probleemideta võõrkeelsesse töökollektiivi sulatunud ja peregi loonud.

Eestlastest tudengeid on palju

Ka eesti üliõpilasi on Inglismaal rohkesti. Meie keskkoolilõpetanuid tõmbavad Lääne-Euroopa riikidesse eelkõige keelepraktika, kuid samuti tunnustatud õppeasutused ja tahtmine tulevikus välismaal elada. Kurdetakse vaid kõrgete hindade üle, mis võivad sõltuvalt tootest või teenusest ületada Eesti omi kuni viiekordselt.

Näiteks maksab lihtne võileib meie rahas 50—75 ja pudel vett kuni 20 krooni. Kolmekäiguliseks lõunaks pubis või kohvikus «piisab» viiesajast kroonist. Ülikooli õppemaks koos ühiselamuga ületab aga kindlasti saja tuhande krooni piiri.

Kuigi võib väita, et Inglismaa on meie väikese Eesti arengust mitukümmend aastat eespool, on ka meil ekstreemsustena tunduvaid asju, mis sealsetel inimestel üllatuse esile kutsuvad.

Brittidele on võõrad nii metsik loodus kui mitmed esivanematelt päritud tavad. Eestlastele tuttavad männimets, soine maastik ning kevadine kasemahla kogumine, samuti sellised toiduained nagu metssealiha ja kollased vaarikad tunduvad sealsetele inimestele kättesaamatud väärtused.

Britid on oma Nokia leidnud. Neid seostatakse kahekorruseliste busside, punaste postkastide ja kuningliku perekonnaga, Eesti on aga Lääne-Euroopale veel tundmatu maa «kusagil Ukraina ja Venemaa juures».

KOGEMUS

Üldiselt sõbralikul ja turvalisel Inglismaal tuleb teatud paikades ettevaatlik olla. Eriti puudutab see magala tüüpi elurajoone, kus on peavarju leidnud töötud. Seal ei ole soovitav hilisõhtul liikuda, kuid ka päeval on sellised kohad ohtlikud. Mind on kaks korda röövida ähvardatud, kuid kavalusega sain kurjategijatest lahti. Ütlesin, et mu raha on ühiselamus ja nad peavad minuga sinnani kaasa kõndima. Nii-öelda pandiks nõudsid nad minu jopet, kuid jätsin neile vaid mõne täitmata tööavalduse ja kutsusin toast politsei.

Sellised kuriteod on sagedased. Sõbral paar nädalat hiljem nii hästi ei läinud — temalt võeti dokumendid ja mobiiltelefon.

Gert Kark

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1.5