Siimani farmiga tutvujad, kilemantel seljas ja kilesussid jalas, on jõudnud oma ringkäigul lüpsikotta, kus korraga pääseb piima ära andma 28 lehma. Seletusi jagab pealinna mees, aktsiaseltsi Silikaat Grupp peadirektor, Kõo põllumajandusettevõtete juhatuse liige Jaak Saarniit (keskel). Foto: Peeter Kümmel

Äsja teist korda valminud Siimani farmis elab praegu 668 lüpsilehma, kelle päevatoodang on ligi 10 tonni piima, ning 60 tiinet mullikat ja 10 vasikat.

«Esimest korda valmis Siimani farm 1978. aastal. Siis nimetati seda suurfarmiks,» räägib Kõo põllumajandusettevõtete arendaja ja juhatuse liige Jaak Saarniit neile, kes on tulnud ümberehitatud Siimani farmi esitlemisele. Ta asub ise teejuhiks ja viib farmi õuele kokku tulnud inimesed keskmise hoone suurest väravast sisse.

«See on põhilööv 394 asemega. Vanast laudast jäid alles ainult postid. Ehitasime selle kummaltki poolt viis meetrit laiemaks ja panime seinteks kardinad,» jutustab pealinna mees, kes on omandanud maatöö ümberkorraldamise oskused.

Ta räägib Viljandi Metallitööstuse valmistatud metallkonstruktsioonidest, Leedust toodud eterniidist ja sellestki, kuidas välismaalt kokku ostetud ja kohapealsed lehmad end uutes oludes tunnevad.

Esimese partii tiineid loomi tõi silikaattoodetega tuntuks saanud ja Kõos põllumajandustootmisse sukeldunud firma Saksamaalt ja teise Hollandist. Nõnda siis ongi mustakirjud ja punased, sarvedega ja sarvedeta ning kaugelt toodud ja oma lehmad läbisegi.

Nad elavad löövi kahes suures aedikus: kes sööb või tuustib silo, kes mäletseb, joob või magab lauda põrandast pisut kõrgemaks ehitatud asemel.

Nii põhilöövis kui vastpoeginute ja poegimise ootel olevate lehmade laudas valitseb rahu, kui mitte arvestada inimhulka, kes siniste kilesusside välkudes söötmisrajal astub ja sõraliste elu uudistab.

Poolesaja ümber on neid, kes suurfarmi uueks saamise vastu huvi tundsid ja piimafarmi esitlemisele tulid. Teiste hulgas on põllumajandusminister Ester Tuiksoo, Viljandi maavanem Kalle Küttis, Tartu Agro juht Aavo Mölder ja veel asjahuvilisi Olustverest Põlvani.

«Sebimist ikka oli,» lausub Paide MEK-i tööjuht Harri Saarepuu. Ümberehitamise leping sõlmiti eelmise aasta septembris, nüüdseks on ehitajal teha üksnes haljastus. See töö lükkub kevadesse.

«Hooned on ümber ehitatud tellija soovi ja projekti järgi,» tõdeb projekteerija Vello Luts.

«Praegu pole kõik 945 loomakohta veel täis,» lisab Jaak Saarniit.

Lüpsikoda on ümber ehitatud selliselt, et hea oleks nii loomal kui lüpsjal. Ära on jäänud lüpsjate sajad kükid, mida nad pidid varem masinat lehma alla seades ja ära võttes tegema.

Tänavune keskmine piimatoodang on 6400 liitrit piima.

«Et konkurentsis ellu jääda, tuleb teha õigeid valikuid,» sõnab põllumajandusminister Ester Tuiksoo. «Silikaadifirma on seda teinud ja ühe maapiirkonna elule aidanud.»

Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütleb, et Kõo vallal on tugeva investori tulekuga kõvasti vedanud. Ta kiidab ka põllunduskultuuri — Kõo kandi põllud on tema sõnul ühed Eesti ilusamad.

«Ma ei tea teist firmat, kust oleks loomakasvatusse korraga investeeritud 60 miljonit krooni,» lausub maavanem Kalle Küttis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.8