Kärstnas elav Deena Mäger ja ta vanaema Maie Perve on kaks lahutamatut partnerit, kes koos kunagi igavust ei tunne ja aina teineteisele uusi tegevusi välja mõtlevad. Foto: Elmo Riig

Tal on vanaema, kes tikib ja tantsib, oskab luuletusi ja näitemänge kirjutada ning veedab kõik päevad just temaga.

Deena vanaema nimi on Maie.

Vanaema Maie võib tikkida nii säravate roosidega susse, et neid nähes kõigil suu lahti jääb. Nende mustapõhjaliste susside kohta ütleb vanaema, et need on Saaremaa pätid.

Kui vanaema Maie oli noor, siis elas ta Saaremaal. Deena teab, et neil hetkedel, mil vanaema oma järjekordset sussipaari kaunistab, rändab ta mõtetega mereäärsesse Lümanda valda Varpe külla.

Oma koduigatsust elab vanaema välja sel viisil, et õpetab teisi Kärstna küla vanaemasid ja emasid neidsamu roositud susse tegema. Võib julgesti öelda, et Deena vanaema Maie on nende Saaremaa pättide Kärstnasse tooja.

Nagu öeldud, on Deenal eriti vedanud sellega, et kõik need pikad päevad, mil ema ja isa on tööl ning vend Tony koolis, on tark ja osav vanaema üleni tema päralt.

Mitte ühelgi teisel lapsel ei saa olla nii kuldset lapsepõlve, kui on Deenal.

Ta võib magada hommikul nii kaua, kui tahab, sest vanaema teab, et lapsed kasvavad kõige paremini siis, kui nad on unemaal. Ja kui keegi neid ülearu vara üles ei torgi, siis ärkavad nad hea tujuga ja on valmis ette võtma mida tahes.

Seda head tuju on Deenal ja tema vanaemal igaks päevaks vaja, sest pärast hommikusööki algab tüdrukul õppimise aeg. Deena võtab oma «kooliasjad», istub suurde tuppa laua taha, vaatab vanaemale otsa ning kuulab, mida teha tuleb.

Vanaema Maie on öelnud, et seni, kuni tema elab, ei pea tema tütrelapsed lasteaias käima. Ka Deena viiendas klassis õppiv vend Tony pole ühtegi päeva lasteaias käinud. Vanaema õpetas teda enne kooli lugema ja kirjutama ning Tonyl on koolis väga hästi läinud.

Deena näitab oma joonistusi, tähtede ja numbritega vihikuid ning selliseid vihikuid, millesse ta on vanaema etteütlemise järgi pikki lauseid kirjutanud, kõik kaad ja geed õigel kohal.

Joonistamises tulevad Deenal hästi välja õunad, ploomid ja pirnid. Samuti meeldib talle inimesi joonistada. Tüdrukuid on kergem teha kui poisse, sest tüdrukutele saab pükste asemel pikad kleidid selga joonistada.

Deenale meeldivad kõik tunnid, mida vanaema annab. Aga talle meeldib ka Kärstna rahvamajas lauluringis käia, kus tädi Silvia lastele laule õpetab. Näiteks «Musta kassi tango» võib Deena kas või unepealt ette laulda, kuigi sellel on kolm pikka salmi.

Üks mure on Deenal küll: kas jõuluvana tema kirja ikka kätte sai. See oli väga tähtis kiri, sest seal seisis kirjas kingisoov.

Et asi kindlam oleks, võtab Deena veel teiselgi päeval joonelise paberi ette ja teritatud pliiatsi kätte ning kirjutab: «Mina tahan väikest kiisut omale...»

Vanaema Maie piilub hoolega üle tütretütre õla, et sellesse tähtsasse kirja ühtegi viga ei lipsaks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67