Sakala < 13.juuli 2005 >
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam Töötajad Uus Viljandimaa kinnisvara
> Esileht
> Uudised
> Arvamus
> Sport
> Artiklid
> Laupäev
> Kuulutused
> Sisukord
> Kõik artiklid
> Postimees
> Pärnu Postimees
> Virumaa Teataja
> Võlglased
Logi sisse
Nimi
Parool
 
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
Lugeja soovitab
>>   Täna
>>   Sel nädalal
>>   Sel kuul

Eilne loetavuse TOP
Tee ajab Muri küla rahva tülli (53)
100 aasta juubel tõi külalisi kokku
Viljandi Vanamuusika Festival loob sildu (11)
Suvi tähendab maal heinategu
Jäätisemüüjad sõidavad kliente otsides ringi (5)

 >>
Kuu TOP50

Viited
Viljandi linn
Viljandi maakond
Viljandi Pärimusmuusika- festival
Nädal Viljandis
Ugala
Mulgimaa.ee
Varjupaikade MTÜ
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje

 
 Esileht 

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

 
Uudistevoog aitab säästa aega internetist info hankimisel
13.07.2005 00:01



Kommenteeri
| Loe kommentaare

Selle asemel, et veeta aega internetiavarustes surfamisega, on mugavam endale vajalik informatsioon tellida otse enda arvutisse RSS feed’i ehk uudistevoo abil.

Võib-olla olete mõnel veebilehel või uudisteportaalis märganud oran˛i ikooni «RSS» või linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder. Millega on tegemist?

Uudistevoog säästab aega

RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini toimivaks.

Otsest kasu on rakendusest neile, kes veebist uudiseid otsivad. Et uudisekanaleid on kümneid, tähendab vajaliku info hankimine paljude internetilehekülgede külastamist. Uudistevoog toob lugude pealkirjad ja juhtlõigud otse arvutisse, igaüks saab ise otsustada, kas lugeda artiklit veebilehelt edasi või tunnistada info endale mittevajalikuks.

Samuti on RSS-i rakendus vajalik, et mitte öelda vältimatu abiline üha suurenevale ajaveebnike ehk blogijate armeele. Pole ju ajaveebinduse eesmärk lihtsalt oma mõtete kuhugi üles riputamine, vaid kommunikatsioon.

Tegelikult teeb RSS veebi kasutamise lihtsamaks kõigile, kes internetti informatsiooniga täidavad ning seda sealt ammutavad. Ükskõik, kas huvi pakub Lenna Kuurmaa fännilehel toimuv või Silver Meikari ajaveeb. Kui arvutiekraanile laekub info uuendusest, säästab see asjatutest külaskäikudest kodulehele, et vaadata, kas on midagi uut üles riputatud.

Kas brauser või eraldi programm?

Pikka aega oli ainus võimalus uudistevoogu lugeda installeerida arvutisse eraldi programm. Nüüd on RSS-i lugeja lisatud ka Firefoxi, Operasse ning mõnda teise Internet Explorerile alternatiivi pakkuvasse veebilehitsejasse.

Üks suuremaid RSS-i, ajaveebinduse, podcasting’u ning muu taolise propageerijaid Peeter Marvet kasutab uudistevoogude lugemiseks Eesti meeste tehtud vabavaralist programmi Feedreader. Ta ei vaidle eriti vastu, et veebilehitseja sobib selleks sama hästi. «Miks ma ikka Feedreaderit kasutan, kui Thunderbirdil on kena RSS-tugi? Harjumusest ja patriotismist, lihtsalt kunagi hakkasin ja jäin,» selgitas Marvet.

Siinkirjutaja peab tunnistama, et umbes aastatagune katse Feedreaderiga sinasõbraks saada ei õnnestunud kuigi hästi. Probleem polnud selles, et programmil oleks midagi viga, vaid pigem selles, et eraldi uudistelugeja tähendas jälle millegi käivitamist ning lisaikooni arvuti tööriistaribal.

Uudistetootjad usuvad tulevikku

RSS-i abil on juba mõnda aega võimalik lugeda ka Eesti suuremate ajalehtede «Postimehe», «Eesti Päevalehe» ja «Äripäeva» uudistepealkirju ja juhtlõike. «Postimehe» võrguväljaande arendusjuhi Lauri Tiituse sõnul on RSS-i on-line-uudisteportaalis pakutud juba paar aastat.

«Tegemist on alternatiivse võimalusega ning teatud mõttes ka reklaamiga meie uudistele. Me saadame uudised neile, kes seda soovivad, aga samas ei suru me kellelegi midagi peale,» kõneles Tiitus.

Kui paljud lugejad seda meetodit praegu kasutavad, on Tiituse sõnul mõnevõrra raske hinnata, sest «Postimehe»

RSS-i skaneerivad ka teised uudisteportaalid, näiteks ennast lausega «Kõik uudised ühest kohast» reklaamiv www.jah.ee.

Numbrid kõnelevad aga sellest, et «Postimehe» server saab umbes 340 eri IP-aadressilt ligikaudu 20 000 — 25 000 pöördumist päevas. «Viimase 35 päeva jooksul uuris meie RSS-i üle 2700 IP-aadressi, kokku kogunes üle 610 000 pöördumise,» ütles Tiitus. Arvestades, et «Postimees» ei ole oma veebilehel avaldanud reklaami ega õpetussõnu, kuidas uudistevoogu kasutada, polegi seda nii vähe.

«Praegu tarbivad RSS-i need, kes sellest teavad, aga tulevikus kasutajaskond kindlasti suureneb. Kavatseme ka omalt poolt sellele suuremat promo teha ning panna üles õpetused ja juhised, kuidas RSS-i kasutada,» lubas võrguväljaande arendusjuht.

Microsofti tugi viib massidesse

Miks RSS-i rakenduste populaarsus on suurenenud võrdlemisi tagasihoidlikus tempos, selle põhjus peitub faktis, et umbes üheksa inimest kümnest tõmbab mõistete «arvutiprogramm» ja «Microsoft» ning «veebilehitseja» ja «Internet Explorer» vahele võrdusmärgi. Paar nädalat tagasi teatas aga Microsoft, et RSS-i lugeja integreeritakse Internet Exploreri uue versiooniga.

Nii Peeter Marvet kui Lauri Tiitus avaldasid arvamust, et Microsofti heakskiit tähendab seda, et RSS-rakenduse võtavad peagi omaks tavalised arvutikasutajad. «Microsofti tugi on nagu mainstream-pitsat, mis näitab, et asi on juba piisavalt levinud. Probleemiks võib osutuda see, et kuna RSS ning muu selline on suhteliselt kiiresti arenev tehnoloogia, siis ei pruugi suured suuta muutustega sammu pidada. Aga kuna lõppeks on tähtis see, et võimalikult suur hulk rahvast uue põlvkonna veebini jõuaks, siis pühitseb iga RSS-lugeja eesmärki,» rääkis Marvet.

RSS-i lugejaga varustatud Internet Explorer 7 peaks praeguste andmete kohaselt saadaval olema sügisest.

Arvamus

Peeter Marvet,
IT-spetsialist

Usun küll, et RSS jõuab massidesse, seda enam, et ajaveebinduses osalemine on selleta ju võimatu. Kuni kõik istuvad Delfis kommenteerimas, pole mõistagi vahet.

Aga niipea, kui ka eestlased saavad aru, et internet on suurem kui Delfi, «Eesti Päevaleht» ja «Postimees», tekib neil vajadus selle suurema internetiga suhestuda.

Lisaks usun, et mõne aja pärast on RSS loomulik äritarkvara osa. Ma saan sellega jälgida oma tellimuste liikumist, sisedokumentide muudatusi ja muud sellist.


Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
HindaHinda 
Hinne: 0
Hinda

Esileht: populaarseimad vestlusteemad
  Loo uus vestlusteema
 
Arhiiv
JUULI 2005
E T K N R L P
     1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
  <juuni august>

 

   
   
©2002-2004 Sakala Abiinfo kood Codewiser, disain OKIA