| |
|
 |
Saja-aastaseks saanud Maria Trofimova võttis eile vastu lillebukette ja õnnitluskaarte.
Foto: Elmo Riig |
 |
100 aasta juubel tõi külalisi kokku
12.07.2005 00:01
Eveli Rebane, sakala@sakalakirjastus.ee
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Viljandis elav Maria Trofimova võttis eile 100. sünnipäeva puhul oma kodus vastu lapselaste, tuttavate ja linnavalitsuse ametnike õnnitlusi.
Juubilaril oli uudistamist palju. «Nii palju kaarte ja puha,» rõõmustas ka pojapoeg Aleksei. «Ja külalisi tuleb veel juurde.» Samal ajal uuris sünnipäevalaps eriti hoolega üht ümbrikku ja küsis Alekseilt, kellelt see on. «See on linnalt, ma pärast tõlgin sulle,» rahustas pojapoeg. Ta lausus, et pere on igal aastal üritanud vanaema sünnipäeva pidada. «Üheksakümmend viis ja üheksakümmend olid muidugi suuremad peod.» Petserimaalt pärit 100-aastane memmeke elab korteris koos miniaga. Maria poega enam elavate kirjas pole. Perre kuuluvad kaks lapselast ja nende neli last. Suure juubelini jõudnud naine on Viljandis veetnud ligi seitseteist aastat. Pärit on ta aga Petserimaalt. Seal on ta kasvanud, koolis käinud, mehele läinud ja oma pere rajanud. Tema mees puhkab Petserimaa mullas. «Kogu see aeg elas ta oma külas Petseri lähedal, kusagil ära ei käinud,» rääkis lapselaps Aleksei. «Sõja ajal jäi ta sakslaste alla, nii et on igasuguseid võime ja pommitamisi näinud.» Aleksei arvates ei olnud pärast mehe surma teist võimalust kui Maria Viljandisse tuua. «Ta oli siis juba üle kaheksakümne ja jäi sinna täiesti üksipäini. Poeg tõi ta siia elama.» Haridust on Maria Trofimoval kolm klassi külakooli. See oli veel Romanovite dünastia viimaste liikmete valitsemisaeg. «Seinal oli tsaar Nikolai II pilt ja enne tundide algust palvetati,» ütles Aleksei. Ainult jalad teevad häda Lapselapsed Tatjana ja Aleksei kinnitavad, et mälu on vanaemal selge. Tatjana sõnul võib Maria täpsemini mäletada tsaariaegset kooli kui mõne päeva vanust sündmust. «Võrreldes vanaisadega, kes mul on olnud, on tal väga hea mälu,» kinnitas Aleksei. «Vanavanaisa vend elas 92-aastaseks. Talle pidi vahel üht asja viis korda rääkima. Vanaemaga sellist probleemi ei ole.» Paraku on Maria Trofimoval raskusi käimisega. Mööda korterit vaikselt kõndimisega saab vana naine karkude toel ise hakkama. «Väljas ei käi ta juba ammu, ainult rõdul värsket õhku hingamas,» lisas lapselaps. RAAMAT Maria loeb iga päev oma palveraamatut. See on umbes 200-aastane ja kirjutatud vanaslaavi keeles, mida enamik nooremaid inimesi ei oska.
|