Juhtkiri: Eine murul
12.06.2004 00:01
"Sakala"
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tegelikult pole ju tähtis see, kas keegi joob avalikus
kohas alkoholi, vaid see, kuidas ta käitub.
Nädalavahetusel jalutasid kaks naist lossimägedes ning
tõtt-öelda oli neil kaasas üks purk siidrit, mille nad kavatsesid pingil istudes
ja juttu ajades ära juua. Enne, kui nad aga jõudsid pingi leida või purgi lahti
teha, astus nende juurde erarõivais neiu, tutvustas ennast kadetina ja teatas,
et avalikus kohas alkoholi tarvitamine on keelatud.
Õigesti ütles, see on tõesti keelatud! Ent asjal on lisaks rangele keelule ka
teine pool.
Mida oleksid need kaks korralikku naist pärast poole liitri siidri kahe peale
ärajoomist pihta hakanud? Kas Kaevumäe lava puust piirded jalaga puruks peksnud?
Mööduvaid turiste kividega loopima kukkunud? Või hoopis tühja purgi korralikult
prügikasti pannud ja rahulikult koju läinud?
Tegelikult pole ju tähtis see, kas keegi joob avalikus kohas alkoholi, vaid
see, kuidas ta käitub. Seltskonna peale piknikut pidades pudeli veini joomine ei
tee ju kellelegi halba, samas võib mõni lontrus ka täiesti kaine peaga märatsema
hakata.
Ühelt poolt paistab, et mõne pargi või muu haljasala võiks kuulutada
nii-öelda piknikualaks, kus võiks karistust kartmata valgele linale ka
lahtikorgitud veinipudeli panna. Teisalt pole sellel mõtet.
Sellisel alal ei hakkaks ju käima mitte ainult piknikupidajad, kellele vein,
õlu või siider on kõigest söögikõrvane, vaid ka selline kontingent, kes viinale
heal juhul suutäie vorsti või sibulat peale hammustab.
Pealegi on Viljandi lähedal ja linna territooriumil küllalt selliseid kohti,
kus saab kellegi silma riivamata niisutada einet rohelises klaasikese punasega.
Kuumal suvepäeval karastuseks võetud õllesse võiks politsei igal juhul
mõistvalt suhtuda, kui selle tarvitaja muidu korralikult käitub. Nende suhtes
aga, kes inimese moodi olla ei oska, tuleb seadust rakendada täie
rangusega.
|