Priit-Kalev Parts (vasakul) ja Jaak Valge ootavad Viljandi raamatukogus algavatele loengutele viljandimaalasi ja teisi mõtlevaid inimesi. Foto: Elmo Riig

Loengusarja algatajad ja eestvedajad, kultuuriakadeemia teadusdirektor Jaak Valge ja rahvusliku ehituse õppekava hoidja Priit-Kalev Parts ütlesid, et head mõtted tulevad ikka mitmest kohast korraga.

Nii mõtlesid nemadki nagu Marconi ja Popov raadiot leiutades teineteisest sõltumatult, et akadeemias peituvat märkimisväärset tarkust tuleks jagada ka väljapoole õppeasutust.

Kui Marconi leiutist tunnistas kogu maailm ja Popovi oma vaid kõige eesrindlikum osa planeedi elanikkonnast, siis kahel targal Viljandimaa mehel omavahel au jagada ei tule, sest juba ettevõtmise algul istusid nad ühte paati ja hakkasid koos sõudma.

Miks «Omakultuuriakadeemia»?

Selgituseks lausus Priit-Kalev Parts, et kultuuriakadeemial on välja töötatud omakultuuri kontseptsioon. «See on meie koduleheküljel. Ja kõigile üliõpilastele kohustuslik aine on omakultuur.»

Jaak Valge meenutas kunagi Viljandis edukalt tegutsenud Huviko klubi ning Linnart Mälli ja Enn Tarveli esinemisi, mida seniajani mäletatakse.

«Kultuuriakadeemial on regionaalset mõõdet ja intellektuaalset kapatsiteeti. Vil-jandimaalased ei ole sellest seniajani eriti osa saanud.»

Iga ühiskond, ka Eesti, on ülejäänud maailmale huvitav vaid siis, kui tal on midagi omanäolist pakkuda. «Meie väärtustame omapära ja iseolemist.»

Mis sellest kasu on?

«Me ei oska oma vabadusega midagi peale hakata, koloniseerime ennast vabatahtlikult edasi, järgides suurte riikide mudeleid, mida me varsti enam rahapuuduse ega rahvastiku vananemise tõttu järgida ei suuda,» ütles Priit-Kalev Parts.

Jaak Valge rääkis, et omakultuurselt ühiskonnas valikuid tehes võib selguda, et kõiki suurriikidele omaseid institutsioone ei ole vajagi. Samuti on omakultuuriideoloogia pigem paigakeskne, nii et rahvusest olulisem on põlisuse kriteerium. Näiteks tõi ta vene rahvusest vanausulised, kes on nii majanduslikult kui sotsiaalselt ülihästi Eesti ühiskonda sobitunud.

Jaak Valge osundas Anzori Barkalajat, kelle sõnul on akadeemia üks funktsioone õpetada inimesi ellu jääma ka siis, kui tarbimisühiskond lõplikult ummikusse jõuab.

«Kahjuks mõistetakse eesti kultuuri ja kultuuri üldse liiga sõnakeskselt. Kultuuri kuuluvad aga ka asjad, nende mõtestamine ja keskkonnaga seostamine. Argitoimingud on kultuuriski olulised,» leidis Priit-Kalev Parts.

Kokkuleppe järgi kõlavad paremad «Omakultuuriakadeemia» loengud Eesti Raadio «Ööülikooli» saates.

Kas kool või klubi?

«Omakultuuriakadeemia» on pigem ärksate inimeste klubi kui kool, kus jõuga maailma parandatakse. «Loengut kuulates saate targemaks, võite teistega arutada, kuidas ahnelt globaliseeruvas maailmas ellu jääda. Võite pärast loengut teetassi taga lektoriga mõtteid vahetada,» rääkisid korraldajad.

Väikelinna ja külade ärksamatel inimestel on harva põhjust ja võimalust kokku saada. «Omakultuuriakadeemia» pakub selleks võimaluse.

LOENGUD

• 15. veebruaril peab Priit-Kalev Parts avaloengu «Sissejuhatus omakultuuri». (Kas väikerahvale on suurriikide eeskujud rahvusooperist kuni diplomaatilise korpuseni loomu- ja jõukohased ning millised on meile parajad elukorralduse vormid.)

• 1. märtsil on Tõnu Ploompuu loeng «Linn kui elukooslus. Kiskjad, parasiidid ja muud». (Linn moodustab asumiökoloogilise kogumi, kus hooned on kiskjad, parasiidid ja muud, kes toituvad, võistlevad, teevad koostööd ja surevad.)

• 15. märtsil peab Jüri Estami loengu «Elu kogukonnas ja anarhismis». (Eestlased on klassikaliselt kaldunud individualismi, aga mida peab tegema eestlase hinge see osa, mis pole nõus elama üksilduses?)

• Tulemas on Kalju Komissarovi, Linnart Mälli, Jaak Valge, Heiki Pärdi, Kalevi Kulli ja paljude teiste loengud.

Allikad: Jaak Valge, Priit-Kalev Parts

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3