Maavalitsus on kimpus kadunud erastajatega
11.12.2004 00:01
Henrik Ilves, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Paljud inimesed, kes on teatanud soovist erastada oma elamu juurde maad, ei osta seda välja, sest riik pole seadnud ostueesõigusega erastamistoimingutele lõpptähtaega.
Viljandi Maavalitsuse maaosakonna juhataja Einar Laukse sõnul on maavalitsuses praegu pooleli umbes 350 maa ostueesõigusega erastamise toimikut. Inimestele on maa küll nii-öelda broneeritud, kuid selle omandamiseks nad makseid teinud pole. Enamasti puudutab ostueesõigusega erastamine elamute juures asuvat maad. «Praegune situatsioon on selline, et seaduses pole kirjas ühtegi tähtaega, millal ostueesõigusega erastatava maa eest tasuda tuleb. Enne, kui see küsimus pole lahendatud, maareformi lõpetatuks pidada ei saa,» leidis Laukse. Ta tõi näiteks, et õigusjärgsetele omanikele maade tagastamine hakkas samuti venima, kuid siis määras riik konkreetsed tähtajad. Nii tuleks tema hinnangul talitada ka praegu. «Vahepeal saimegi riigilt signaale, et maade ostueesõigusega erastamise lõpetamiseks seatakse tähtaeg. Torkisime inimesi tagant, et nad asjaga tegelema hakkaksid, sest kui riik tähtaja kehtestab, võib see olla väga lühike. Nüüd aga tundub, et see seaduseelnõu on kuhugi toppama jäänud,» rääkis Laukse. Väljaostmata maa eest erastajad maksu ei maksa. Laukse selgitusel ei teki omavalitsustele sellest siiski kahju, sest niisugusel juhul tasub maamaksu riik. Kogu maareformialane õigusloome on Eestis antud Maa-ameti korraldada. Ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul maade ostueesõigusega erastamisel järske otsuseid teha ei saa, sest probleemide põhjuseks pole enamasti mitte inimeste pahatahtlikkus, vaid rahapuudus. Näiteks EVP-de hind on erastamisaastate jooksul kasvanud kaheksa korda. «Kedagi ei saa sundida maad omandama ning tähtaegade määramine ei too inimestele raha juurde. Paljud isikud lihtsalt ei saa enam endale lubada varem kavandatud mahus maa erastamist. See on tavaliselt just maapiirkondades elavate inimeste probleem,» selgitas Kangur. Maa-amet siiski tegeleb praegu eelnõuga, mis reguleeriks pooleli olevate erastamisasjade lahendamist. «Meie ettepanek on seada otsustuskorras hoonestusõigus üksnes ehitise teenindamiseks vajalikule maale,» sõnas ta.
|