Takkama talu peremees Jaanus Pukk arvab, et kui palavus jätkub, siis võib ka õitsemist lõpetav raps tavalisest kehvemat saaki anda. Foto: Elmo Riig

Karksi valla Piiri talu peremees Lembit Kaljura ütles, et tema köögiviljapõldudel on asi väga hull.

«Taimede kasv seisab — nad hoiavad ennast,» lausus Kaljura. Ta tõi näiteks lillkapsad, mis said kõigepealt tunda jahedat, nüüd aga kannatavad põrgukuumuses. «Õisikud on neil väiksed nagu nööbid.»

Piiri talu 4,5 hektaril kasvab lillkapsa kõrval spargel- ja nuikapsast ning kartulit. Kastmine on peremehe ütlemist mööda võimatu, sest iga päev kuluks selleks 25—30 tonni vett.

Sama valla maaharija Olav Renno rääkis, et põlduba on saavutanud vaid kolmandiku tavapärasest kõrgusest. «Taim ei kasva enam ülespoole, vaid püüab seemneid anda,» selgitas ta.

Viljatera jääb peeneks

Kaljura sõnul on kuumaga ka röövikuid rohkem. Tema teada on Karksi kandi kartulipõldudel palju kartulimardikaid ning puudel lehetäisid ja teisi kahjureid.

Maakonna ühe suurema teraviljakasvataja, osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk on veendunud, et kuumus kahandab saaki.

«Kindlasti langeb vilja kvaliteet ja seda on raskem müüa. Tera on peenike, mistõttu väheneb mahukaal. Jahuvabrikud tahavad teatud jämedusega teri, et korralikult jahu tuleks,» selgitas juhataja.

Praegu on kehvemas seisus suviviljad, sest nende juurestik on nõrgem. Kui taliviljad said kevadiste sadude ajal niiskust koguda, siis suviviljale pole seda võimalust antud. Niisugustes tingimustes kujuneb viljateradel idanevuse säilitamiseks niinimetatud hädaküpsus.

Nurk arvas, et hädaküpsuse oht on ka rapsil, mis lõpetab kuumuses ja veepuuduses õitsemise ja kasvamise.

Hiljuti Leedust naasnud juhataja lisas, et seal on olukord veelgi hullem. «Meil oli jaanipäevane vihm kulla eest, neil polnud sedagi.»

Karjakoplid on paljad

Osaühingu Kõpu PM juhataja Karel Tölp kinnitas, et loomadel pole koplites suurt midagi süüa. Tema sõnul kuumus lehmade piimaannile ei mõju, kuid joogipoolise eest peab kogu aeg hoolt kandma.

«Lehmad on ikka väljas, aga vett peab neile palju viima. Traktor teeb päevas paar-kolm tiiru paagi juurde,» nentis Tölp.

Juhataja sõnul on vihm praegu nii vilja kui heina kasvamiseks hädavajalik. «Meil on umbes pool vajalikust silost puudu, ädal aga ei kasva ja teisest niitest seda ilmselt juurde teha ei saa,» arvas ta.

Kõpu PM jätkab praegu heinategu ja juhataja sõnul peaks seda vajaliku koguse kätte saama. Siloks puitunud hein enam ei kõlba.

Ka Karpo karjakoplites on rohi hakanud koltuma, mistõttu lehmad on väljas vaid kuus tundi. Hiljem antakse neile lisatoitu.

Marjad ja mesilased

Polli Aiandusuuringute Keskuse teadur Toivo Univer hindab põua viimase kümne aasta tõsiseimaks.

«Muld on kuni 15 sentimeetri sügavuseni hall ja põua pärast kannatavad ennekõike maasikad, kel on maalähedane juurestik. Neil on lehed longus ja marjad kuivavad,» rääkis teadur. «Sõstardel ja vaarikatel seda veel märgata pole, sest need taimed hangivad niiskust sügavamalt.

Univer lisas, et palav ilm soodustab kahjurite tegevust, eriti palju on lehetäisid.

Polli mesinik Antu Rohtla peab tänavust korjet normaalseks, kuigi juulis on kontrolltarru toodav päevasaak juuniga võrreldes vähenenud umbes poole võrra.

«Kuumuse tõttu suureneb nende mesilaste arv, kes on ametis vee tassimisega, et piserdada temperatuuri alandamiseks kärgi ja tarude seinu. Seega jääb meekorjajaid vähemaks,» selgitas ta. Lisaks kuivatab kuumus meetaimede õienestet.

ARVAMUS

Olav Renno,
põllumees

Praeguses kuumuses lõhnavad teraviljapõllud nagu keedetud terad ja rapsipõllud lehkavad nagu küpsetatud kaalikad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5