| |
|
 |
Gustav Sinivälja magamistoas kasvav öökuninganna on oma õied valguse poole sirutanud ning peremees pidi nende demonstreerimiseks osa aknakarbi külge seatud tugiliistust lahti kruvima. Foto: Urmo Saik |
 |
Öökuninganna avas õied
12.06.2004 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Viljandi lähedal Ramsi asulas ühe kortermaja aknal
kasvav öökuninganna ajas neljapäeva õhtul korraga lahti tosin õit.
Samal õhtul sai toimetus teateid veel teistestki
Viljandis õide puhkenud öökuningannadest.
«See oli üllatus meile endilegi - läksime hommikul tööle ja kui õhtul tulime,
märkasime, et pungad on kohe-kohe lahti minemas,» ütles Ramsil elav Gustav
Siniväli oma magamistoa aknal kasvavat suureõielist kuukaktust näidates.
Neljapäeva õhtul läks sel tunni aja jooksul pragisedes lahti 12 õit. Koos
avanenutega on sellel kaktusetaimel tänavu küljes 38 õiepunga. Kas need kõik ka
lahti lähevad, ei osanud peremees öelda. «Kindlasti kuivab osa ära,» arvas ta.
Sellegipoolest pidas Gustav Siniväli nii suurt õite arvu kuueaastase taime
kohta erakordseks. «Mulle on öeldud, et öökuninganna hakkab õitsema alles
kuue-seitsmeaastaselt, minu omal olid aga õied küljes juba neljandal aastal.»
Tunamullu oli taimel puhkenud viis ja mullu seitse õit. «Nüüd on aga
õitemeri!» imestas omanik.
Taim on väga hästi kasvanud
Gustav Sinivälja kuukaktus on üldse väga hästi kasvama hakanud. Kui mees
öökuninganna endale koju tõi, oli see vaid 15-sentimeetrine varrejupp. Praegu on
taime täis aga kogu 3,3-ruutmeetrine aken.
«Ta on üle elanud kaks kolimist ja viimasel korral murdus tal ka päris suur
oks küljest,» rääkis lillekasvataja. «Nendele vintsutustele vaatamata on ta
vastu pidanud.»
Siniväli tunnistas, et öökuningannat kasvatama hakates täitis ta tegelikult
ühe oma lapsepõlveunistuse.
«Olin väike poiss ja mulle oli suur uudis, kui lehed kirjutasid, et Tartu
botaanikaaias õitseb öökuninganna,» meenutas ta. «Tahtsin seda kangesti vaatama
minna, aga kunagi ei saanud.»
Mõni aasta tagasi Jõgeval elades oli mees ükskord avastanud, et tema töökohas
on kontori palmikasti pistetud pisike taimevars. Kolleegide küsitlemisel selgus,
et tegemist on öökuninganna kasvuga, mis ühel lillekasvatajal üle oli jäänud.
«Võtsin ta siis endale,» lausus Siniväli.
Unistus täitus aastakümneid hiljem
Nelja aasta pärast ajas kuukaktus esimesed õied lahti ja mees nägi
öökuningannat elus esimest korda täies ilus. «49-aastaselt mu unistus täitus!»
muigas ta.
Lillekasvataja on kõik kuukaktusega toimuva hoolikalt üles tähendanud.
Päeviku põhjal teab ta öelda, et eelmisel aastal läksid taimel õied lahti 14.
aprillil.
«Poolteist kuud enne õitsemist ilmuvad vartele punakad laigud,» jutustas ta
märkmeid lapates. «Ühel hetkel läheb koor katki ning sealt hakkab väike karvane
pung välja kasvama.»
Oma tõelist ilu näitab öökuninganna väga lühikest aega. Tema õied on täisjõus
neli või viis tundi ning siis närbuvad.
Kuukaktus
Lamavate või ronivate mitme meetri pikkuste ja mõne sentimeetri paksuste
3—12-kandiliste vartega kaktuste perekond, mida kasvab 25 liiki Texasest
Argentinani. Õite läbimõõt ja pikkus on 20—30 sentimeetrit. Sisemised õielehed
on valged, välimised kiirjalt kuldpruunid või rohekad. Õis avaneb ainult üheks
ööks.
Vanillilõhnaliste õitega suureõieline kuukaktus (Selenicereus grandiflorus)
on tuntud öökuninganna nime all.
Allikas: Eesti Entsüklopeedia
|