| |
|
 |
Leedu Vabariigi suursaadik Antanas Vinkus ja Eesti Raadio ajakirjanik Lea Veelma «Kunstikanali» saate lindistusel Grand Hotel Viljandis. Foto: Elmo Riig |
 |
Suursaadik usub, et kunst ravib hinge
12.06.2004 00:01
Tiina Sarv, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Praegu Linnagaleriis näha oleva Leedu fotokunstniku
Rimantas Dichaviciuse aktinäituse tõi Viljandisse Leedu Vabariigi Eesti
suursaadik Antanas Vinkus.
Praegune diplomaat, 38 aastat arstina töötanud
kardioloogiharidusega Antanas Vinkus on sügava kultuurihuviga inimene. Temaga
Viljandis kaasas olnud lauljatar Pille Lill ütles, et vähesed suursaadikud
oskavad kultuuri riikidevahelise silla loomiseks nii edukalt ära kasutada, nagu
teeb Antanas Vinkus.
Maalikunst pakub hingeravi
Suursaadik ise tunnistas, et kõige hingelähedasem on talle maalikunst.
«Arvan, et maalikunst on iluteraapia ja samas psühhoteraapia. Kui raskelt
haige inimene istub ja vaatab ilusat pilti, tulevad tal head mõtted, see lahutab
ta meelt. Mulle tundub, et kunstnikud on samuti arstid, nimelt hingearstid,»
rääkis ta.
Antanas Vinkus lisas, et ta armastab ka muusikat väga ning loeb palju, rohkem
küll ajaloolisi teoseid.
«Teades minevikku, mõistad paremini olevikku. Mõistes olevikku, oskad
paremini prognoosida tulevikku,» lausus ta.
Antanas Vinkus meenutas välisriikide esindajatele korraldatud reisi
Pärnumaale. Eriti olid talle muljet avaldanud külaskäik Kurgjale ning tuvumine
Carl Robert Jakobsoni elu ja tegevusega.
Võtsid vastu nagu sugulast
Kaks aastat tagasi kirjutasid peaaegu kõik Eesti ajalehed südamerikkega
sündinud väikesest Pärnu poisist Joosepist, keda Eesti arstid ei riskinud
opereerida ja kelle elu päästis Vilniuse Ülikooli südamekirurgia kliiniku
professor Vytautas Sirvydis. Just sel ajal oli kaks korda ka Leedu
tervishoiuministri toolil istunud Antanas Vinkus ülikooli kliinikumi peaarst.
Juhtumit eesti poisikesega mäletab ta hästi.
«Kui laps meile jõudis, oli ta juba kliinilises surmas. Professor Sirvydis
opereeris teda kohe ja kavandas teise lõikuse kümme päeva hiljem. Patsient oli
aga pärast operatsiooni väga halvas seisus ja tema elu päästmiseks tehti uus
lõikus juba järgmisel päeval,» meenutas Vinkus.
Lõppkokkuvõttes läks kõik hästi ja kui Leedu Vabariigi suursaadik nüüd oma
arhitektist abikaasaga seda peret Pärnus külastas, võeti neid vastu nagu kalleid
sugulasi. Toas ringi sebinud Joosep meenutas suursaadikule tema enda
elavaloomulist lapselast.
President Arnold Rüütel autasustas professor Vytautas Sirvydist Punase Risti
III järgu ordeniga.
Antanas Vinkus ise on pärit kümnelapselisest perest.
«Sündisin Kretinga väikelinnas, nüüd olen selle aukodanik. Minu ema oli väga
usklik ja ütles, et Jumal ise andis mulle võimaluse sündida 25. detsembril ning
minust peab saama vaimulik,» rääkis ta.
Kui katoliku kirikus peetakse missat, abistavad lapsed vaimulikku. Seda
ülesannet täitis Antanas Vinkus keskkooli lõpuni.
Töökus ja ausus
1966. aastal lõpetas ta Kaunase Meditsiiniinstituudi cum laude.
Pärast arstikutse saamist plaanitud vaimulikku seminari astumine jäi siiski ära,
sest pere oli vaene ja tuli tööle minna.
«Kas vahe oligi nii suur? Kirikus oleksin olnud hingearst, minust sai aga
kehaarst,» mõtiskles ta tagantjärele.
«Tahan kummardada oma kadunud ema ees, kes andis meile viimase tüki leiba,
kannatades ise nälga, ning kel endal polnud ilusaid rõivaid, aga kes tegi ometi
kõik, et meie saaksime õppida. Ta soovis, et meil oleks kolm omadust: töökus,
usk Jumalasse ja puhas südametunnistus,» kõneles suursaadik.
Viljandis näitust avades rääkis ta lastest ning rõhutas «Sakalale» veel kord,
et me peame tegema kõik, et meie lapsed oleksid õnnelikud ja terved, et nad
oleksid kindlustatud. «Iga inimene peab, kui vähegi võimalik, aitama neid, kel
ei ole elus hästi läinud, seda enam lapsi.»
|