Puiduvargad on metsakasukasse augud närinud ja suure osa puidust maha jätnud. Foto: Elmo Riig

Keskkonnaministeeriumi analüüsi põhjal oli loodusele kahjulike raiete osa 1999.—2002. aastani Eestis keskmiselt 10,3 protsenti. Keskkonnateenistuse mõõtmiste järgi oli see näitaja Viljandimaal pisut suurem, kuid täpset protsenti ei osanud teenistuse metsanduse peaspetsialist Kalvi Tammets eile öelda. Seda pole maakonniti ka Keskkonnaministeeriumil.

Ministeerium tellis mullu kosmosest tehtud fotodel põhineva analüüsi, et täpsustada illegaalse metsanduse ulatust.

Piirkondade keskkonnateenistuste töötajad mõõtsid paljud fotodel jäädvustatud ebaseaduslikud langid looduses üle, et vaadata, kas andmed kattuvad.

Analüüs põhineb satelliidilt tehtud fotodel

«Fotode järgi mõõtsime kindlad langid GPS-iga üle, tegime skeemid ja kontrollisime metsateatise järgi, kas raie oli seaduslik või mitte,» kirjeldas Tammets.

Piltide analüüsist nähtub, et 1999.—2002. aastani Eestis raiutud puidust keskmiselt 2,9 protsendi kohta oli küll metsateatis, kuid selle varumisel rikuti eeskirju. Ilma raieteatiseta võeti maha 4,4 protsenti kogu mahust. Sellele lisandub varastatud puit.

Kontrollmõõtmine näitas, et mõnel pool oli lubatud sanitaarraie asemel tehtud lageraiet või rikutud raie-eeskirju muul moel.

Statistika näitab väiksemaid arve

Keskkonnainspektsiooni statistika järgi on ebaseaduslike raiete osa viimasel viiel aastal kogumahust 1,2—2,5 protsenti. Ebaseaduslikult raiutud puidu kogus on inspektsiooni andmetel vähenenud kaks ja ebaseaduslike raiete arv kolm korda.

Mullu tegid omanikud Eestis 255 ebaseaduslikku raiet, 16 korral eksis seaduse vastu erastaja ja 273 korral jäi varas tabamata. 2003. aastal olid need arvud vastavalt 230, 25 ja 434.

Inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et erinevust ametlikus statistikas ja satelliitfotode analüüsis võib põhjendada hindamismeetodite ja kasutatavate mõistete erinevusega.

Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juhataja kohusetäitja Naima Täär lisas, et paljud metsaomanikud võisid ebaseaduslikust raiest mitmel põhjusel ka teatamata jätta.

Erametsa Majandamise Ühistu juhataja Toomas Krevald arvas, et kõnealuse kolme aasta jooksul oli metsavargusi rohkem, nüüd aga võib see protsent olla umbes niisugune, nagu pakub keskkonnainspektsioon.

«Sellist räiget metsavargust, kus saematerjal tee äärest ära viiakse või minnakse kasvavat metsa lõikama, on väheks jäänud. Rikkumistest moodustavad enamiku ikka need juhtumid, kus paberid pole raie tegemiseks korras,» lausus ta.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja keskkonnainspektsioon on kokku leppinud, et satelliitfotodel põhinevat raiete seiret jätkatakse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4