Ain Agana eestvedamisel on DVD-dele talletatud Eesti paremate kitarristide ja saksofonistide improvisatsiooniline käekiri. Foto: Elmo Riig

Välja antud kahele kogumikule on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja mittetulundusühingu Eesti Muusikaharidus koostöös salvestatud muusikat Eesti tippartistide esituses.

Kogumike salvestamisel osalenud meeskond koosnes kultuuriakadeemia inimestest, kui režissöör Jaanus Nõgisto koos poeg Jan-Erik Nõgistoga ning helirežissöör Andre Maaker ja nootide toimetaja Kalle Tamra välja arvata.

Kultuuriakadeemia muusikaosakonna õppejõud ja projekti algataja Ain Agan, kuidas sari alguse sai?

Igal asjal on ikka väike naljapoolus ka. Mu hea sõber Aleksei Saks, kellega ma neid projekte tegin, heitis ükskord nalja, et näe, mul on miljon, oleks vaid mingi hea idee — seda miljonit tuleb muidugi mõista jutumärkides. Mina siis ütlesin, et minul on idee. Nii see asi sündis.

Nädal pärast seda vestlust oli meil juba tehtud mittetulundusühing ning patendiametis nimi Eesti Improvisatsioonid kinnitatud. Tundub, et idee ootas lihtsalt soodsat hetke.

Kuidas nendel DVD-del seni läinud on?

Kui rääkida kasumlikkusest, siis tegelikult tegime kolm projekti. Üks nendest oli Eesti esimene improvisatsiooniõpik. Selle väljaandmiseks ei saanud me peaaegu üldse toetust, aga õppematerjalina on see oluline.

Me koostasime selle Raimond Valgre muusika alusel ja järgmine on kavas teha Uno Naissoo heliloomingust.

Pean seda ettevõtmist võrdväärseks DVD-kogumikega «Kitarr» ja «Saksofon».

Kui rääkida neist kolmest projektist koos, siis «Kitarr» on väga edukas, «Saksofon» jõuab omadega nulli siis, kui kogu tiraaž on läinud, ja Valgre projekt on miinustes. Igaüks saab aru, et tegemist pole kommertsprojektiga.

Kas tegemist on rohkem õppematerjali või kultuuridokumendiga?

Üldiselt oli sellele ettevõtmisele raske tuge leida — kahe projekti eelarve oli päris suur. Kui meil oli materjal salvestatud ning isegi ümbriste demovariandid olid valmis, ei saanud mõni ikka aru, millega tegemist on. Täitsa uskumatu! Ometi on ju tegemist nii vajaliku asjaga.

Me esitasime seda kui kultuuridokumenti ja õppematerjali koos. Võib-olla sellepärast jäigi arusaamatuks, mis see siis õieti on.

Mõlemad boksid on nii sisult kui vormilt äärmiselt professionaalselt teostatud. Kui suur meeskond sellega ametis oli?

Mul on keeruline öelda, kes on nendega rohkem ja kes vähem vaeva näinud. Meie Alekseiga oma töötunde lugenud pole. Kõigile kolmele projektile kulus alates ettevalmistusest aasta.

Mina olen kõigi kolme produtsent ja kõigis muusikunagi kaasa teinud. Kui hakkasin kitarriprojekti logistikaga tegelema, tiksus kogu aeg kuklas kell, et ma pean ka oma lugusid vaatama.

Midagi analoogset polegi vist varem tehtud.

Ei tea küll teist niisugust formaati. Nagu ütles mu hea sõber Arne Luht, kes on aastaid Vaba Euroopa ajakirjanik olnud ning kes praegu resideerub Berliinis ja on maailma muusikaeluga hästi kursis, on meie ettevõtmine ainulaadne kogu maailmas.

Aga selle peale pole ma kunagi mõelnud. Pigem saatis mind kitarriprojekti tehes mõte, et läbi aegade on liikunud linnalegendid ja jutud, et vaat see on kõva mees ning too mängib niimoodi. Tahtsingi siis fikseerida, kes oli legend ja missugune see legend oli.

Olen saanud kriitikat, et meie projekt tuli välja liiga mahukas ja see oleks võinud olla kompaktsem. Mul on seda kuuldes ainult hea meel: olen saanud valmis just selle, mida tahtsin. Talletatud sai Eesti improvisatsiooni hetkeseis.

Kogumikel musitseerivad Eesti absoluutsed tipud. Kui kerge neid kokku saada oli?

Esimene muusik, kellele ma sellest ettevõtmisest rääkisin, oli Riho Sibul. Temalt sain tublisti moraalset tuge.

Kaasa tuldi üldiselt hea meelega, ei osalenud ainult kaks inimest, kellele ma pakkumise tegin.

Mõlema kogumiku materjalid on salvestatud Viljandis.

Meie tähtis koostööpartner on kultuuriakadeemia, ilma temata oleks see ettevõtmine utoopiline olnud. Akadeemia andis ruumid, osa tehnikast ja salvestusmeeskonnast. Kõik on lindistatud akadeemia mustas saalis.

Tõsi, meie käest küsiti, miks me ei tee seda tööd Tallinnas. Ma olen aga akadeemia õppejõud ning must saal sobis meile kujunduslikult suurepäraselt. Mul oli väga hea meel akadeemiat projekti kaasata.

Nagu kuulda, on kahele esimesele kogumikule ka järge oodata.

Tõepoolest, plaanis on kogumik «Klaver». Juba aprilli algul hakkab pihta salvestamine ja see kestab kuus päeva. Seekord ei salvesta me mustas saalis. Tubli muusik ja korraldaja Tonio Tamra pingutas kõvasti, et saada selleks ajaks valmis muusikakooli kammersaal ja sinna sisse uus kontsertklaver. «Klaveri» puhul on meie eesmärk akustiliselt võimalikult hea tulemus.

Mängima on oodata teiste hulgas Henri Peipmanit Austraaliast. Ta räägib puhast eesti keelt ja on kõrgelt haritud džässmuusik. Tuleb Kanadas elav 74-aastane Armas Maiste. Temast teatakse Eestis vähe, aga ta on väga hea pianist ja džässmuusika pedagoog. Kaasa on lubanud teha ka New Yorgis resideeruv Kristjan Randalu.

Kõik sõidavad kohale, küsimata, mida nad selle eest saavad. Nad jäid nõusse kohe pärast esimest pakkumist.

Ja muidugi on kohal Eesti paremik. Nii et kokku tuleb 26 pianisti.

Teie entusiasmi Eesti instrumentalistide paremiku ajalukku jäädvustamisel on tublisti kiidetud. Mis teid tagant tõukab?

Kitarristina huvitas mind hetkeolukorra võimalikult adekvaatne näitamine. Et oleks hea vaadata, mis toimub või toimus. See oli mind tegutsema tõukav jõud.

AIN AGAN

Kultuuriakadeemia õppejõud

• On mänginud ansamblites Basic Concept ja Saxappeal Band, Eesti Raadio bigbändis ja kontsertorkestris.

• Praegu osaleb Estonian Dream Big Bandis ning ansamblites Meelis Vind Group ja Eesti Keeled.

• Valik CD-sid: ansambli Eesti Keeled «Kella Tiksumist», Maian Kärmase «Tuigutuled» (produtsent ja muusik), «Ramp» ja «Ain Agan / Tallinna Kammerorkester».

Allikas: «Sakala»

«KITARR»

Kaks DVD-d

• Musitseerivad 22 Eesti paremat kitarristi, teiste hulgas Ain Agan, Robert Jürjendal, Andre Maaker, Jaanus Nõgisto, Riho Sibul ja Ain Varts.

• Kaasas on noodiraamat improvisatsiooniteemadega.

«SAKSOFON»

Kaks DVD-d

• Musitseerivad 11 Eesti paremat saksofonisti, teiste seas Siim Aimla, Lembit Saarsalu ja Raivo Tafenau.

• Kaasas on noodiraamat improvisatsiooniteemadega.

• Boonusena Karl Aaviku ja Valter Ojakääru vestlus ning kolm salvestist Eesti rahvusringhäälingu arhiivist.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0