Kangastelgede taga meisterdab põrandavaipa Olustvere maanaiste seltsi liige Karin Abel. Seltsi juhi Katti Mehe ütlemist mööda ongi seltsi põhitegevus käsitöö. Foto: Peeter Kümmel

Nõukogude ajal kultuurimajana tegutsenud hoonet kasutati pärast Eesti taasiseseisvumist järjest vähem ning see hakkas tasapisi lagunema. Et maja ülalpidamine muutus toonasele Olustvere vallale üle jõu käivaks, otsustas ta selle anda kohalike sädeinimeste käsutusse.

2001. aastal omandas maja Olustvere maanaiste selts ning see sai uue hingamise. Mullu detsembris kümnendat aastapäeva tähistanud seltsile mõjus see maja atraktiivselt eelkõige oma ajaloohõngu ja helgete mälestuste tõttu, pealegi on seal ümbruskonna ainuke lavaga saal.

Maja sai uue hingamise

Esimese tööna tegi seltsi rahvas korda saali põranda, mille laudade oksakohad turritasid ülespoole nagu kaameli küürud. 2003. aastal muretseti majale riigi toel uus katusekate.

Kohaliku omaalgatuse programmi raha eest sai majja veevärk, remonditi köök ja värviti saal ning maja ette rajati parkla. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti rahaabiga on vahetatud kõik aknad ja paraaduks, soetatud pillikomplekt ning helivõimendussüsteem ja muretsetud saali uued mugavad toolid. Praegu ehitatakse endist kinoaparatuuri ruumi ümber helitehnika ja pillide hoidmise paigaks.

Seltsimajas kohtab kõikjal põnevaid, vana aega heiastavaid nüansse. Saali laval ukerdavad näiteks perekond Tedre käe all valminud õlgedest loomad. Need kinkis Lehola laulukoor, kes 2006. ja 2007. aastal majas proove tegi.

Kangakudujate paradiis

Olustvere valla ajal olid majas toredaks traditsiooniks lauluvõistlused, kus jätkus osavõtjaid lasteaialastest pensionärideni.

«Ka põhikool on siin oma pidusid pidanud — lastele meeldib laval esineda,» räägib üks maanaiste seltsi neljast meesliikmest Kaarel Omel. «Üürime saali mitmesugusteks üritusteks kõigile soovijatele.»

Maanaiste seltsi juht Katti Mees ütleb, et kui rahvas majja kokku tuleb, teeb keegi seal ikka ka midagi maitsvat.

«Õpime üksteiselt uusi nippe. Eriti põnevaid näpunäiteid jagavad seltsi eakamad liikmed. Üks meie seltsi naine teeb näiteks kohalikust rukkijahust ehtsat maaleiba. Leivavilja tõid meile külakostiks siit uusaastaööl läbi astunud maamajanduskooli juhid Arnold Pastak ja Riho Kala,» kõneleb ta.

Osutades kangastelgede taga põrandavaipa kuduvale Karin Abelile ja linikut meisterdavale Tiiu Rusile, nendib Katti Mees, et seltsi liikmete põhitegevus ongi käsitöö.

«Tiiu on meie uhkus — temata kangast ei kootaks,» kiidab ta käsitöömeistrite eestvedajat ja juhendajat.

Maanaiste kätetööd kohtab majas kõikjal. Linikud, kardinad ja vaibad on aukohal ka seltsi liikmete kodudes ning need jõuavad kingitustena paljudesse teistessegi kodudesse.

Vald eelistab Paala rahvamaja

Kaarel Omel kiidab Suure-Jaani valda selle eest, et too on maanaiste seltsi projektide omafinantseeringuid alati toetanud. Samas pole ta rahul, et vald keskendub viimasel ajal Paala rahvamajale ning keelab Olustvere kandi taidlejatel Olustvere seltsimaja teenuseid kasutada.

«Kui seni tasus vald Olustvere seltsimajas lauluproove teinud segakoori Lehola kütte- ja elektrikulud, siis nüüd on ta sellest keeldunud ja arved tagasi saatnud,» on Omel nördinud. Ta lisab, et nende seltsi koheldakse äriühinguna ega toetata ka majas tegutsevat käsitööringi.

«Kuigi vald annab igal aastal seltsile 6000 krooni tegevustoetust, kulub see talvekütte soetamiseks, mitte tegevustele nagu teistel samasugustel projektipõhiselt tegutsevatel mittetulundusühendustel,» kõneleb Kaarel Omel. «Eakas maja vajab ju rohkesti küttepuid — suurte ürituste puhul köetakse kuni kümmet ahju ja pliiti.»

Kütte muretsemiseks on selts ka tuulemurru koristamise talguid korraldanud. Ühist puude tegemist nimetab Katti Mees igati kosutavaks tegevuseks.

Vahvad peod

Kui 15 aastat tagasi elasid Olustveres põhiliselt pensionärid, siis vahepeal on sinna kolinud hulgaliselt nooremat rahvast.

«Meil on olnud palju südamlikke õhtuid: lapsed mängivad pilli, laulavad ja tantsivad. Agnes Kurg on kuldne inimene, kes aitab üritusi korraldada,» räägib Karin Abel.

Iga aasta oktoobris peetakse Olustveres maanaiste seltsi eestvedamisel leivanädalat. «Lasteaia- ja koolilapsed käivad siin leiba tegemas,» lausub Katti Mees.

Mitmel aastal oli seltsimajas detsembris jõuluvana kodu ning ühe väga meeldiva üritusena nimetavad seltsi liikmed 2003. aasta juunikuus aset leidnud saate «Iff tuleb külla» salvestamist.

Hiljuti tähistati vastlapäeva, mille kavas olid muu hulgas nööri- ja patsipunumise võistlus ning kaltsukerade täpsusvise.

Kaarel Omel nendib, et seltsimaja sobib suurepäraselt ka koolitusteks ja seminarideks. «Igal aastal korraldatakse siin mitmesuguseid õppepäevi. Siin on teiste seas käinud nii psühholoog kui naeruterapeut.»

Just kõige selle pärast mõlgubki seltsil mõttes plaan kunagi maja teine korrus majutuskohaks välja ehitada.

«Asume kohe raudteejaama kõrval, nii et siia on hea rongiga tulla,» lausub Kaarel Omel ning lisab: «Meie kõige suurem ülesanne ongi maja elus hoida ja arendada.»

Olustveres soovitakse taastada kino

Kaarel Omel meenutab, et Vene ajal näidati Olustvere kultuurimajas kogu aeg filme, ja Karin Abel lisab, et see tõi kaks korda nädalas kohale rohkesti rahvast.

Sellele mõelde korraldas selts Tõnu Kuke eestvedamisel hiljuti oma majas stiilipeo, kus näidati vanu Vene filme. Mullu tõi hulga rahvast majja kokku kinobuss.

Praegu unistab maanaiste selts kultuuriministeeriumi projektist «Kino tuleb tagasi» innustust saades kino taastamisest. Kaarel Omeli sõnul on lina selleks juba olemas ja vanast ajast on alles ka kassaauk, kust piletid müüa.

«Olustvere ootab kino taassündi,» lausub Kaarel Omel.

Vastasseis

Maie Käba,

Suure-Jaani vallavanem

Olustvere maanaiste selts on väga tubli. Ma ei teagi vallas teist sellist mittetulundusühingut, kes oleks nii palju projektiraha saanud. Seltsi liikmed on maja korda teinud, probleeme on ainult selle ülalpidamisega.

Vallas on kokkulepe, et Lehola koor teeb lauluproove kas Olustvere põhikoolis või Paala rahvamajas, aga ta kipub järjekindlalt Olustvere seltsimajja. Et asjad selgeks rääkida, on vald valmis seltsi rahvaga ühise laua taha istuma. Usun, et leiame mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

Kaarel Omel,

maanaiste seltsi meesliige

Seltsimaja ülalpidamisega pole meil probleeme. Küll aga häirib meid vallavalitsuse vastutava ametniku soov segakoor Lehola Paala rahvamajja suunata.

Koor tegutseb kokkulepetest midagi teadmata vana harjumuse järgi. Temast on aga pahaaimamatult saanud teda abistanud mittetulundusühingu ja vallavalitsuse vahel tüli tekitaja.

On arusaamatu, mis pistmist on Olustvere seltsimajal ja Olustvere maanaiste seltsil segakoori ja Suure-Jaani vallavalitsuse omavahelise probleemiga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5