Direktor Ott Ojaveer pooldab põhikoolita gümnaasiumide rajamist maakonnakeskustesse. Foto: Lauri Kulpsoo ("Postimees")

Treffneri kool muudeti ainult gümnaasiumiklassidest koosnevaks õppeasutuseks eelmise kümnendi lõpul tolleaegse direktori Helmer Jõgi juhtimisel. Praegune direktor Ott Ojaveer asus kooli etteotsa 2001. aastal, mil lõpetas esimene lend vaid kolmeklassilises gümnaasiumis käinud õpilasi.

Samal teemal: Kooli töökorraldusest sõltub palju

Ott Ojaveer, kas selleks ajaks toimis uus mudel juba hästi ja milline oli kooli sisekliima?

Hariduses avalduvad kaalukate otsuste tagajärjed alles pikas ajaproovis ja praeguseks võib öelda, et meil on need ennast igati õigustanud.

Kui ma siia kooli direktoriks tulin, siis igapäevane töökorraldus sujus ning sisekliima on meil alati hea olnud. Seetõttu kohanemisraskusi polnud.

Olite enne juhtinud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja proovinud ka seal linnas juurutada ainult keskharidust andva kooli ideed. Kuuldavasti ei läinud niisuguse mõtte edendamine seal edukalt. Kas otsus tulla Tartusse oli kantud sellest, et siin pakutav vastas teie plaanidele?

Kindlasti oli see otsustamisel tähtis. Kuigi ka Võrus leidus mul mõttekaaslasi ja oma kooli õpetajaskond oli töös heaks toeks, väsisin linnavolikogu poliitikutega kemplemisest lihtsalt ära.

Kas Võru kaotas sellega, et ettevõtmine pooleli jäi?

Võru kaotas aega. Praegu kompavad sama teed mitme maakonna haridusjuhid. Viljandi on selles vallas seni ehk kõige kaugemale jõudnud. Selliste protsesside puhul on väga tähtis õige ajastus. Otsuseid ei saa teha ülepeakaela, kuid pole ka kasulik lõputult venitada.

Õpilaste arv kahaneb ja paratamatult ootavad koolielus ees muudatused. Mina leian, et viljandlastel oleks haridusküsimustes mõttekas kuulata Tarmo Looduse seisukohti. Hiljuti Pärnus koolijuhtide konverentsil viibides oli mul taas võimalus veenduda, et Loodus on Eesti hariduspoliitikas üks pädevamaid inimesi.

Millest selline arvamus?

Eelkõige tema kogemustest, ta on olnud tegev eri koolitüüpides ja juhtinud mitut õppeasutust ning on kodus ka poliitikas volikogust kuni riikliku tasandini.

Haridus on üks riigi tähtsamaid valdkondi. Ühest küljest peab iga direktor seisma oma kooli eest, kuid teisest küljest lasub tal vastutus näha asju laiemalt ja edendada riigi haridust tervikuna. Just avar mõtlemine, objektiivsus ja suutlikkus tulevikku vaadata muudavad inimese haridusküsimustes usaldusväärseks.

Kas teie hinnangul tasub luua Viljandisse üks ainult gümnaasiumiastmega kool, mille eesmärk on õpilasi kõrgkooliks ette valmistada?

Pooldan mõtet, et mitte ainult Viljandis, vaid igas maakonnakeskuses võiks olla üks selline väga tugev kool. Koolide konkurents on tervitatav ja edasiviiv.

Kas maakonnas jätkuks võimekaid õpilasi?

Kindlasti jätkub. Suhtumine, et suurte linnade mainekate koolide tugevus sõltub vaid andekast õpilaskonnast, on meil kinnistunud rumal eelarvamus. Kooli tugevus ei kuku sülle loomupäraselt nutikate õpilastega ega ole saavutatav vaid pingeliselt olümpiaadideks valmistudes.

Ka Hugo Treffneri gümnasistidel oleks tunduvalt viletsamad tulemused, kui me ei kujundaks tööharjumusi järjepidevalt. Oma osa on maailmavaatel, isikupäral ja loovusel. Me ei ole siin keskendunud vaid riigieksami tulemustele. Meil on kogu Eestis tuntud väitlusklubi, esimese kategooria laulukoor, ajaleht ja huviringid.

Maine kujuneb eelkõige inimeste omavahelise suhtlemise käigus leviva info kaudu. Positiivselt häälestatud lapsevanemad on koolile parim reklaam ja kool peaks selleks astuma esimese sammu. Meie näiteks kutsume oma kooli kümnenda klassi lapsevanemad kokku juba septembri esimesel nädalal.

Kas nad tulevad, eriti arvestades seda, et üks kolmandik teie õpilastest on mujalt Eestist?

Tulevad küll. Saal on alati täis.

Noorel inimesel, kes asub Treffneri kooli õppima teisest maakonnast, on üldjuhul seljataga haridust väärtustav ja selle nimel pingutusi tegev kodu. Õpilaskonna vaimsuse ja kooli tugevuse puhul on see ehk isegi määravam kui ainealane võimekus. Kas ainult ühe maakonna piires ei teki ohtu, et puudu jääb just tugevast sotsiaalsest taustast?

See kõlab küll inetult, kuid otsekoheselt öeldes pole gümnaasium koht, kus oma last ületalve pidada. Minu nägemuses on gümnaasiumi eesmärk akadeemiliseks hariduseks ettevalmistamine. Usun, et kõikjal Eestis jätkub õppimist väärtustavaid kodusid.

Meile helistavad sageli sisseastumiskatsed sooritanud laste vanemad väljastpoolt Tartut või maakonda ja teatavad kahetsusega, et puhtmajanduslikel põhjustel pole neil võimalik oma last siia kooli saata. Just nende õpihuviliste noorte tarvis olekski vaja kohapealset alternatiivi.

Kui suur peaks olema kolmeklassiline gümnaasium? Milline oleks sobivaim õpilaste arv klassis?

Minu arvamust mööda peaks selles igal klassil olema vähemalt kolm paralleeli. Sobivaim õpilaste arv on vaieldav mõiste. Meil on 36 õpilasega klassid.

Mille alusel pääseb noor õppima Hugo Treffneri gümnaasiumi, kuhu sisseastumiskatsetele registreerub ligi tuhat soovijat?

Põhikooli lõputunnistus on teisejärguline, sest see ei pruugi anda objektiivset infot. Loevad ikkagi sisseastumiskatsed. Jälgime klassikomplekte moodustades poiste ja tüdrukute osa, seda on vaja arenguerinevustest lähtuvalt hästi töötava kollektiivi kujundamiseks.

Kas teil käiakse palju külas, et teie kogemustest õppida?

Käiakse üha rohkem. Samas tuleb silmas pidada, et ühtki mudelit ei saa üks ühele üle võtta. See, mis töötab meil, ei pruugi mujal täpselt samal kujul toimima hakata.

Koolid

Peale täiskasvanute gümnaasiumide töötavad Eestis ainult vanema kooliastmega järgmised koolid:
• Tartu Hugo Treffneri gümnaasium
• Nõo reaalgümnaasium
• EBS gümnaasium
• Noarootsi gümnaasium

Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0