Negatiivse iibe põhjusi on otsitud ning neid on ka leitud. Riik on üritanud nende vastu võidelda, kuid seni tulemusteta. Ei oska öelda, kas on vahendid valed olnud või tuleb lihtsalt kauem oodata.

Vanemapalk võib noori peresid lapse saamisel küll julgustada, kuid Viljandimaal jääb neid peresid aina vähemaks. Parema töö ja teenistuse nimel on paljud kolinud pealinna.

Tallinn on ülejäänud Eestist palju kiiremini arenenud ning pealinnas leidub noortele praegu rohkem väljakutseid ja võimalusi. Paraku tähendab senise arengu jätkumine, et provintsis elab üha vähem noori.

Arvatavasti ei muutu Viljandimaa kunagi päris tühjaks, kuid eraldi seisva maakonnana kestmiseks vajalike inimeste arv võib juba lähema kümne aasta jooksul langeda kriitilisest madalamale. Praeguse arengu jätkudes võib juhtuda, et noorena Tallinna kolinud inimesed naasevad oma koduvalda või väikelinna alles pensionipõlves.

Vaevalt et poliitikud kujutavad Eestit tulevikus ette riigina, kus 90 protsenti noori ja tööealisi elab Tallinnas või Tartus, mujal aga veedavad oma vanaduspäevi pensionärid ja tegutsevad mõned üksikud põllumajandusettevõtjad.

On tõenäoline, et ettevõtjad peavad asuma otsima võimalusi, kuidas tuua ääremaale võõrtööjõudu teistest riikidest. Alles eelmisel sajandil sai Eesti tööjõu sissevoolu tunda ning arvata võib, et enamik siinsetest kodanikest seda lähemas tulevikus uuesti üle elada ei soovi.

Valitsus peab hoolitsema, et rahvas jääks püsima ning võrdselt areneksid nii pealinn kui ääremaa. Tõenäoliselt ei kiirene areng ääremaal aga enne, kui riik seda soodustama ei hakka.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0