| |
|
 |
Viiratsi Saeveski on seniajani suutnud vajalikul hulgal palke hankida ja aasta lõpuks peaks firmas valmima 70 000 tihumeetrit saematerjali.
Foto: Elmo Riig |
|
Metsatööstus vaevleb kuiva oodates palgipõua käes
(2)
11.11.2004 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kuigi Viljandimaa suuremad saetööstused pole
palgipuudusele vaatamata oluliselt tootmist koomale tõmmanud, võivad vihmased
ilmad neid peatselt selleks sundida.
Aktsiaseltsi Viiratsi Saeveski tegevdirektor Andres Puusepp nentis, et kuigi nemad pole pidanud palkide puudumise tõttu liine seisma panema, ei ole tulevik kuigi selge. «Kuni ilmad on sellised, ei lähe olukord lahedamaks,» lausus ta. «Importpalkide osa arvatavasti suureneb, samas on lähi-Venemaalgi märg.» Aastas 70 000 tihumeetrit saematerjali tootva tööstuse juht ei julenud eriti panustada ka lubatavale külmale talvele. «Ilmaennustused on viimasel ajal üsna mööda läinud ja viimased talved on suhteliselt pehmed olnud,» tõdes ta. Suure-Jaani külje all tegutseva Sakala Saeveski tegevjuhi Veiko Tõnso arvates polekski külma väga vaja, piisaks sellest, kui ei saja. «Metsamehed on tahtmist täis,» ütles Tõnso. «Maha on saetud ilmselt kõvasti, aga välja vedada ei saa enne kuiva.» Aasta jooksul 100 000 tihumeetrit palke vajavale saetööstusele on juhataja sõnul seni toormaterjali jagunud, aga kui märjad ilmad jätkuvad, tuleb saagimises väike paus sisse teha. «Venemaa palgid on seni toetanud,» rääkis Tõnso. «Meil on importpalkide osa tõusnud 10 protsendilt 30 protsendi peale, kuid ilmselt jääb see pidama neljandiku kanti, sest asume Vene palkide kasutamiseks logistiliselt halvas kohas.» Paari nädala eest lubas Firma Roger Puit juht Siim Sillamaa meenutas, et paari nädala eest hakkas metsaalune juba niivõrd tahenema, et võis palke välja vedada, aga siis tulid taas vihmad peale. «Raiemehed metsas midagi ikka teevad, aga väljavedu on seiskunud. Vihma on nii palju tulnud, et veel pole enam kusagile minna. Ka öökülmad, mis vett vähemaks võtaksid, pole veel kohal,» kurtis Sillamaa (pildil). Ta lisas, et novembri prognoos on samuti kehv ja hea õnne korral saab väljaveoga algust teha alles kuu lõpul. «Midagi pole teha, ega looduse vastu saa. Vägisi me palke välja ei too, sest kahjud oleksid palju suuremad — rikutud teed ja põlluääred tuleb ju taastada.» Sillamaa nentis, et tugevamad firmad elavad sunnitud jõudeaja üle, kuid väiksemaid ja nõrgemaid lööb ilm valusalt. Suurfirmad ajavad hinna kõrgele Karksi-Nuias tegutseva puiduettevõtte Textuur juhataja Argo Jõgi ütles, et nemad on suhteliselt väikesed palgitarbijad ja katsuvad sel keerulisel ajal ikka toime tulla. «Töötame rohkem ringi ega tarvita nii palju toorpalke,» sõnas ta. «Üks võimalus tulevikus ellu jääda on hakata tegema pärismööblit, mis võimaldaks anda puidule lisaväärtust. Praegu toodame ainult mööbliplaati.» Jõgi lisas, et toime tulla aitab ka Karksi-Nuia katlamaja kütmisest saadav lisatulu. Textuuri juhi sõnul on halvad ilmad vaid üks palgimure põhjusi. «Suured tahavad turgu ainult endale,» nentis ta. «Meie palkide ostuhinda enam tõsta ei saa, aga Stora Enso võib lühiajaliselt suvalist hinda maksta.» Jõgi hinnangul sõltub palju sellest, kas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüb oma palke kõrgeima pakutava hinnaga või jätab osa ka väiketööstustele. «Mõne aasta jooksul saab ta kõrgemat hinda, siis aga surevad väiksemad välja ja Stora Enso hakkab ise hinda dikteerima,» ennustas ta. Palgipõua kolmanda põhjusena tõi Jõgi välja, et kuna Eesti taasiseseisvumise ajaks oli väga palju metsa üleküpsenud, hakati seda erastamise ajal suure hooga lõikama ning tundus, et palke on väga palju. «Seetõttu rajati ka väga palju saetööstusi ja nüüd kõigile lihtsalt ei jätku. Ainuüksi Imavere Saeveski kasutab rohkem palke, kui RMK toodab.» Raie 2003. aastal raiuti Eestis 7 810 554 kuupmeetrit puitu, sellest 2 856 096 kuupmeetrit riigi- ja 4 809 491 erametsast.
Viljandimaal raiuti mullu 737 578 kuupmeetrit puitu, millest 270 139 tuli riigi- ja 466 901 erametsast. Allikas: Statistikaamet
|
Tee koduleheks
