Plasmeko platsimeister Kaupo Udu näitab, kuidas palgile mootorsaega soon sisse lõigatakse. Foto: Peeter Kümmel

«Inimesi on kõikvõimalikud euroremondid ära tüüdanud ja nad naasevad normaalse eluviisi juurde — looduslik palkmaja on selleks väga hea,» kõneles osaühingu Plasmeko direktor Andres Sääsk. «Seda pole ei seest ega väljast soojustada vaja.»

«Palkmaja on soe ja seda on kerge hooldada,» lisas osaühingu Arbit Grupp üks omanikke Ardo Tohter. «Neid tahetakse praegu palju.»

Internetis pakub end palkhooneid ehitama 81 firmat ja seitse füüsilisest isikust ettevõtjat. Andres Sääsk arvas, et teist sama palju on neid meistrimehi, kes selle töö soovi korral eraviisiliselt ette võtavad.

Viljandimaal teadsid mõlemad mehed lisaks Karksi osaühingutele veel vaid mõnda väiksemat palkmajade raiujat. See-eest naabermaakondades, eriti Tartu- ja Valgamaal, on konkurente lausa jalaga segada.

Plasmeko direktor Andres Sääsk pakkus, et palkmaja suudavad endale osta need inimesed, keda võib keskklassiks nimetada. Ardo Tohter lisas, et hoone maksumusest moodustavad seinad tavaliselt umbes kolmandiku, näiteks aknad ja uksed on suhteliselt kallid.

Mõlemad firmad ehitavad puitmaju Eesti tellija tarvis, Arbit Grupp on väiksemaid hooneid ka Saksamaale tarninud.

Plasmeko ehitusplatsil seisab praegu kahes osas kahekorruseline palkmaja, mille tellija hindas oma rahalisi võimeid üle. Praeguseks on ehitise vastu huvi tundnud soomlased.

Peamiselt saunad ja suvilad

Plasmeko direktor Andres Sääsk ütles, et enam on tellimusi saunadele-suvilatele, milles on ka olmeruumid.

«Tavaliselt saadab klient projekti. Läbirääkimiste käigus uurime kõike: milliseks otstarbeks on puitmaja vaja ja palju tube tuleb. Seejärel kujundame hinna ja sõlmime lepingu,» rääkis Sääsk.

Hooned valmivad Karksi ehitusplatsil, võetakse siis koost lahti, viiakse nõutud kohta Eestis ja pannakse seal taas kokku. Seekord juba lõplikult.

Plasmekol on aktiivsemaid majaraiujaid kümme. Direktori sõnul on selliseid inimesi palju, kes tulevad tööle, aga veidi aega hiljem leiavad, et see pole nende jaoks.

«Enamikul on palkmaja ehitamisest vale ettekujutus ja nende vaim lihtsalt ei pea vastu,» arvas Sääsk.

Arbit Grupis töötab neli meistrimeest. Ardo Tohter ütles, et head tööjõudu on vähe ja mehed tuleb tavaliselt endal välja õpetada.

«Koolitusi küll tehakse, aga ega ametit paari nädalaga ära õpi,» ütles ta. Uued mehed õpivad meistriks tootmisjääkide peal harjutades.

Plasmeko ehitusmehi õpetab välja platsimeister Kaupo Udu. Noormees ise õppis ametit tuttava kõrvalt. Meistri sõnul lähebki suur osa tema ajast teistele õigete töövõtete õpetamisele.

Andres Sääsk ütles, et kui töö on õigesti korraldatud, läheb neljal mehel keskmise suurusega kahekorruselise maja üles raiumiseks kuu aega.

Põhiline tööriist on mootorsaag

Majaehitajate tähtsaim tööriist on lühikese plaadiga mootorsaag. Kirvega tahumine on minevik, sel kombel läheks majaehitus ajaliselt mitu korda pikemaks. Mõned mehed on seda ka vastava rauaga sisse tõmmanud.

Küll aga kasutatakse palgi alumise soone märkimiseks endiselt sirklit.

Andres Sääsk ütles, et Plasmeko mehed koorivad palki käsitsi. Idee on selles, et palgi struktuur jääks alles. Kui palke treitakse, siis võetakse pealmine vaigurikas kaitsekiht sageli maha.

«Treipalk on küll ilus, aga peab ilmale kehvemini vastu,» lisas direktor.

Koorimise järel välja tulev vaik annab palgile ilmakindlust juurde. Hiljem palgid lihvitakse ja immutatakse loodussõbralike õlidega. Plasmeko majad saavad palkide vahele tihendamiseks takulindi.

Ka Arbit Grupi töömehed koorivad palke käsitsi.

Direktori sõnul on neil firmas kaks meest, kes valivad palgid välja kas laoplatsidelt või käivad neid ise riigimetsast otsimas. Ehituspuu on okaspuu, kas mänd või kuusk.

«Mehed peavad ära jagama, mis koore all on. Sõltuvalt sellest, millist maja on vaja ehitada, võetakse ka palk,» selgitas Sääsk.

Maja tahab vajumist

Direktor ütles, et kuigi vanasti võeti majapalgid maha teatud kuufaaside aegu, pole see tänapäeval nii oluline.

«Kui konstruktsioon on õige ja katus korralikult tehtud, siis erilist vahet pole,» arvas ta.

«Ehituseks vajaminev puit on varutud talvel, see annab hoonele pikaealisuse,» on kirjas Arbit Grupi koduleheküljel.

Meistrite hinnangul võiks maja pärast katuse alla saamist vähemalt talveks seisma jätta, et lasta palkidel vajuda. Ardo Tohter täpsustas, et akende ja uste kinnikiilumise vältimiseks tuleb neile ülevalt vajumisruumi jätta.

Plasmeko töömehed on praegu ametis sauna kallal. Direktor Andres Sääsk ütles, et selline ehitis maksab koos paigaldatud sarikate ja roovlattidega umbes 95 000 krooni.

Arbit Grupi meistrid raiuvad praegu angaaris üles suvilat, mis hakkab seisma Saaremaal, ja grillmaja Halliste valda. Lisaks teevad nad laste mängumaju, koerakuute ja aiamööblit.

Plasmeko direktor ütles, et neil on kavas hakata maju ehitama Karksi-Nuias asuvas kaarhallis.

Ehitajad

Viljandimaal ehitavad palkmaju osaühingud Arbit Grupp ja Plasmeko.
Mujal Eestis pakub palkmaju veel 80 firmat ja seitse eraisikut.
Enam pakkujaid on Tartumaal (14), Tallinnas (13) ja Harjumaal (9).
Naabritest on Valgamaal 6 ning Järva- ja Pärnumaal 4 palkmajade ehitajat.

Allikas: internet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1