Osa kalu pääses järveavarustesse kalur Rein Puuritsa paadist.
Juhataja sõnul on tegemist ühe väiksema partiiga Võrtsjärve angerjaasustamise
ajaloos. Maimud osteti kutseliste kalurite mõrramaksu raha eest, püügiõigustasu
määrati viimase viie kuni kümne aasta jooksul järve lastud angerjate koguse
järgi.
«Aluseks võeti see, kui palju võib nende aastate jooksul järve lastud
angerjaid praegu püügis olla,» lausus Järvalt.
Juhataja sõnul on angerjate asustamine viimastel aastatel olnud tagasihoidlik
ja saagid on seetõttu väiksed. Mullu püüdsid kalurid Võrtsjärvest 21 tonni
angerjat. Et aastane väljapüük oleks 20—25 tonni, tuleks järve lasta vähemalt
330 000 noorangerjat aastas.
Suurim partii, umbes 3 miljonit maimu, lasti Võrtsjärve nõukogude
ajal.
UUS: Eile lasti Rõngu valla kalasadamas Võrtsjärve
175 000 eelkasvatatud noorangerjat, kes olid Tallinna firma Interfish Balt
vahendusel veebruaris Eestisse toodud ja seni osaühingu Triton PR
kalakasvanduses kosunud.
