Mis näitab ühe telekanali lugupidavat suhtumist vaatajasse? Minu arvates see, et ta suudab välja kuulutatud saatekavast kinni pidada. Mõlema Eestis tegutseva erakanali puhul on aga täiesti tavaline, et saated algavad 3—4 minutit enne või 5—10, isegi kuni 15 minutit pärast kavas avaldatud aega.

Nagu ma telejaamade esindajate jutust aru olen saanud, sõltub algusaeg reklaami hulgast ja see paistab olevat niisugune suurus, mida ei oska ennustada isegi mitte Nostradamus.

Ma ei saa aru, mis takistab juhul, kui programmist ollakse juba väga maas, muutmast ekraanile ilmuvas kavateates järgmiste saadete aegu tõelisusele vastavaks? Küllap ei huvita see jaamas mitte kedagi ja töötaja, kes seda teha suudaks, on koju läinud. Vähemalt üks kord on juhtunud, et saate viimase reklaamiploki lõpul reklaamitakse järgmist saadet algusajaga, mis oli juba mõni minut varem mööda saanud.

Jaamadel paistab olevat keeruline järgida loogikat, et kui tootereklaame on liiga palju, tuleks kavas püsimise nimel omasaadete tutvustused välja jätta, vastupidisel juhul aga neid juurde panna.

Vanasti olid sarja kordused mõeldud eelkõige selleks, et inimesed, kellel ei olnud võimalik saadet esimesel korral vaadata, saaksid järgmisel päeval teise võimaluse.

Nüüd on TV 3 juba mõnda aega püsinud sellel teel, et kordab sarju alles mitu kuud hiljem ja algusest peale kogu joruna. See tähendab seda, et kui sul on jäänud üks tegevustiku põhiliini suhtes oluline osa nägemata, ootad seda mitu kuud või lepid teadmatusega. Ja ma ei räägi siinkohal telenovela’dest, vaid sellistest kvaliteetsetest sarjadest nagu «C. S. I. Miami».

Kanal 2 kordab saateid küll sama nädala sees, kuid täiesti arusaamatutel kellaaegadel. Näiteks sarja «Mulla all» kordus oli millalgi öösel kella viie paiku. Kellele on sellised kordused mõeldud? Proovisin siis seda linti võtta, seades maki lindistama kavas olnud algusajast viis minutit varem, aga ikka jäin ilma kümnest esimesest minutist. Kanal 2, kas te üldse teate, millist kava te lehes trükite?

Lugupidamatusele vaatajate ja filmitootjate suhtes osutab ka see, et sarjade näitamist alustatakse ja lõpetatakse oma suva järgi, mitte originaalhooajast lähtudes. Kui meie kanalil algab suveprogramm, siis tõmmatakse lihtsalt joon alla ja jällenägemiseni sügisel («Las Vegas», «Sõbrad»). Mõni sari suudetakse siiski kiirkorras, mitme osa kaupa ära näidata («Räpane Mackey»).

Samuti on sigatsemine lõigata ära filmi lõpp, teha suvalistel aegadel reklaamikatkestusi ning kuvada filmi ajal ekraanile järgmiste saadete infot, rääkimata reklaami lükkimisest uudiste vahele.

Üleolevat ning vaatajat lolliks pidavat suhtumist näitab seegi, kui ajakirjas «Nädal» ilmuvale küsimusele, millal saaks näha seda või teist konkreetset sarja või filmi, vastatakse lakooniliselt: «Seda me praegu ei näita, aga see-eest on meil kavas need ja need huvitavad saated.» Kui ma küsin konkreetset komöödiasarja või filmi ja mulle soovitatakse sootuks muud, sest see on ka komöödia, tunnen end alandatuna.

Vahel tuuakse ülikiitva ja/või naeruväärse promotekstiga («üliseksikas glamuurisari», «plahvatuslik action-põnevik») ekraanile mõni läbikukkunud sari, mille tootmine on keset teist hooaega lõpetatud. Jah, tavaline vaataja ei oska ega ka viitsi kontrollida veebikülgedelt, millega tegelikult tegu. Seda nõmedamalt kõlavad ülivõrded, mida tõeliselt headele sarjadele või filmidele juurde hõigatakse.

Miks peaks vaataja siis uskuma, et need väited tõele vastavad?

Kuid stopp! Mis oleks lahendus? Loota, et telekanalid oma suhtumist muudaksid, pole vist mõtet. Tegemist on ju meile, vaatajatele, tasuta lõbuga ja seega pole me lugupidamist ära teeninud. Kui ei meeldi, ära vaata!

Mina näen ainsa lahendusena, et meie erakanalid muutuvad tasuliseks. Siis ei peaks enam reklaamiandjast sõltuma ja maksu makstes oleks vaatajal õigus korralikku teenust nõuda. Kas või tarbijakaitse abiga.

Reklaamita ja meie kõigi raha eest tehtaval avalik-õiguslikul televisioonil ei ole mitte ühtki eespool nimetatud viga. Nüüd aga tekib küsimus, kui suur võiks olla summa, mille eest vaataja saab lugupidamist osta?

On muidugi võimalik, et minusuguseid tundlikke vaatajaid on vaid käputäis ning enamik on kommertsjaamade diktaadiga rahul. Seni oleks väga tervitatav, kui keegi nende programmijuhtidest võtaks vaevaks kriitikale vastata, tehes seda tõsiselt ning sisukalt, mitte tavalise PR-jutuga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5